2023. aasta tõi muutusi EKO fookuses ja liikmeskonnas

Aasta tagasi alanud arutelude käigus on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ühiselt mõtestanud organisatsiooni rolli ja fookust. Keskkonnavaldkond on EKO loomisest 2002. a alates oluliselt muutunud ning selles tegutsevaid eri eesmärkidega ühendusi tublisti rohkem. Arutelude tulemusena otsustati, et koda koondab edaspidi ennekõike üle-eestilise tegevushaardega ekspertorganisatsioone. Neid, kelle üks oluline tegevussuund on huvikaitse.


Ühine otsus tõi kaasa ka muudatusi EKO liikmeskonnas. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ja Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” otsustasid käesoleva aasta lõpus EKOst välja astuda, et hoida fookus eelkõige nende peamistel tegevusvaldkondadel, mille hulka ei kuulu aktiivne huvikaitse. Samas on EKOga liitumas uusi organisatsioone. Alates 2024. aastast on EKO kandidaatliige MTÜ Päästame Eesti Metsad, kes tegeleb peamiselt metsade ning aina enam ka märgalade huvikaitsega.

EKOsse kuuluvad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum ning passiivliikmetena Läänerannik ja Nõmme Tee Selts. EKO eesmärgiks on olulise mõjuga otsuste ja protsesside jälgimine ning mõjutamine keskkonnapoliitika, keskkonnakaitselise tegevuse rahastamise ja keskkonnaõiguse valdkonnas.

Eelmine
Keskkonnaühendused: kliimaseadus peab toetuma teadusele
Järgmine
Keskkonnateoks valiti Sõrve looduskaitseala loomine, kirve sai loodusväärtusi kahjustav kuivendamine