EKO tegevus

EKO on seadnud endale eesmärgiks on jälgida ja mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes valdkondades: Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika ja -õigus; olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised keskkonnaotsused; keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine. Selleks võtab EKO osa mõtte- ja infovahetusest, osaleb ministeeriumide ja muude valitsusasutuste juures tegutsevates keskkonnavaldkonnaga seotud komisjonides ja töörühmades, teeb ühisavaldusi ja -pöördumisi, osaleb õigusloomes ja poliitikakujundamises, tõstab esile keskkonnale sõbralikke ja vaenulikke tegusid jm.

Avalikud pöördumised

EKO koostab ja saadab välja avalikke pöördumisi olulistel keskkonnateemadel. Näiteks avalikustas EKO 2018. aasta oktoobris oma nägemuse Eesti metsanduse tulevikust. 2017. aasta novembris andis EKO avalikkusele teada sellest, et oli just esitanud Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile eelnõu eelnõu kaitsealuste metsade kaitsmiseks liigse majandamise eest. Loe rohkem siit


Seisukohad õigusloomes ja poliitika kujundamises

EKO osaleb õigusloomes, planeeringu- jm protsessides, esitades oma ettepanekuid ja seisukohti.  Näiteks osaleb EKO esindaja metsanduse arengukava (MAK2030) algatamise töörühmas. Tänavu veebruaris esitas EKO oma seisukohad Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande kohta. Uuri lähemalt SIIT!

Poliitikasoovitused erakondadele valimiste eel

Keskkonnaühendused on alates 2011. a kaardistanud valimiste eel erakondade jaoks olulised teemavaldkonnad, milles tehtavad otsused on lähiaastatel kõige olulisemad, ning nendest lähtuvad omapoolsed ettepanekud. Vaata soovitusi ja küsimusi 2019. a valimisteks siit!


Keskkonnasõbralike ja -vaenulike tegude esiletõstmine

Alates 2004. aastast valib EKO aasta kõige keskkonnasõbralikumat ja -vaenulikumat tegu. Esimesel aastal nimetati keskkonnavaenuliku teo tegijaks valitsus, kuna riik ei olnud suutnud täita Helsingi konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Nimetusega "Roheline tegu" pärjati riigikontroll 2004. aastal keskkonnavaldkonnas läbiviidud tulemusauditite eest, mis juhtisid tähelepanu riigipoolsetele tegematajätmistele keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja suutmatusele tagada piisaval määral riskide maandamine Läänemere keskkonna kaitsel. Mõni aasta hiljem hakkas EKO esiletõstetud keskkonnasõbralikke tegusid nimetama keskkonnategudeks ja vaenulikke tegusid keskkonnakirvesteks. 

2017. aasta keskkonnateo tiitli andis EKO Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.
Loe veel keskkonnategude ja -kirveste kohta