Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ignoreerib puitmassi põletamise keskkonnamõjusid

Värske elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse puitse biomassi põletamise mahtude suurendamist, ei käsitle puitmassi põletamisega kaasnevaid tegelikke mõjusid keskkonnale. Samuti ei kaasatud eelnõu kooskõlastusringi keskkonnakaitseorganisatsioone kui üht huvirühma.
Eelnõu keskkonnamõjusid käsitlev seletuskiri sisaldab vaid põgusat ülevaadet biomassi nõudluse muutustest, ent keskkonnamõjude kohta sealt analüüsi ei leia. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kümme liiget andsid täna, 30. augustil seaduseelnõu koostajatele teada vajadusest eelnõu seletuskirja täiendada ning korraldada uus kooskõlastusring, millesse kaasataks ka keskkonnakaitsjad.
“Puidu masspõletamine ei ole kliimasõbralik energiatootmise viis,” rõhutab EKO metsatöörühma liige ja Eestimaa Looduse Fondi aseesimees Siim Kuresoo. “Selline lahendus on lühikeses perspektiivis mõnedele osapooltele majanduslikult tulus, kuid selle keskkonnamõjudest ei tohi mööda vaadata. Puidu massiliseks põletamiseks vajalik raie ja vanade metsade osakaalu vähenemine kahandavad metsade elurikkust ning võimet kliimamuutusi leevendada. Samuti ei ole puidu masspõletamine süsinikuneutraalne tegevus, nagu ekslikult on üritatud näidata.”
Narvas plaanitava puidupõletamise probleemiks on eelkõige puitmassi põletamine madala efektiivsusega - sisuliselt raiskamine. Samuti püütakse keskkonnamõjusid väiksemana näidata, viidates imporditud puidu kasutamisele, nagu on tehtud ka elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. See aga ei tähenda, et keskkonnamõjusid ei oleks või et need oleksid tegelikkuses väiksemad – need avalduvad lihtsalt mujal maailmas, väljaspool Eestit.
Kliimamuutuste pidurdamine on muutumas järjest kaalukamaks küsimuseks nii Euroopa Liidus kui ka rahvusvaheliselt. Keskkonnaühendused toonitavad, et selles valguses on tagurlik mitte arvestada kavandatavate tegevuste tegelike mõjudega ning lubada puitmassi raiskamise suurendamist. Metsal ja selle elurikkusel on kliimamuutuste leevendamisel oluline roll ning arvestada tuleb pikaajaliste mõjudega, vaadates kaugemale lühiajalisest kasust.

Omapoolsed ettepanekud Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumile saatsid 10 keskkonnaühedust: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Eelmine
Soodsa keskkonnaseisundi säilimine vajab ka europarlamendi liikmete panust