Avaliku võimu kandjate (omavalitsused, riigiametid) otsuste vaidlustamiseks on kaks võimalust – vaidemenetlus ja kohtumenetlus. Kui kehtestatakse näiteks planeering, mida teie seisukohast oleks vaja vaidlustada, tuleb eelnevalt kaaluda, kumba võimalust või millises järjekorras kasutada.

7.1 Vaidemenetlus

Vaidemenetlus on kohtuväline võimalus vaidluste lahendamiseks. Vaie tuleb esitada otsuse teinud haldusorgani kaudu temast kõrgemalseisvale haldusorganile, kes teostab otsustaja üle teenistuslikku järelevalvet. Otsustaja „ülemus” annab siis vaiet lahendades hinnangu, kas tema „alluv” on teinud õige otsuse või mitte. Kui haldusorganil „ülemust” ei olegi, näiteks nagu kohalike omavalitsuste volikogude puhul, kes ise on omavalitsuse kõrgeimaks võimukandjaks, siis lahendab vaide seesama haldusorgan, kes otsuse tegi. Sama lugu on siis, kui järelevalve teostajaks peaks olema minister – ka siis peab talle alluv haldusorgan ise vaide lahendama. Nii lahendavadki omavalitsuste volikogud nende endi kehtestatud planeeringute peale esitatud vaideid ja Keskkonnaameti regioonid nende väljastatud lubade või KMH aruannete heakskiiduotsustele esitatud vaideid. Sellisel juhul eriti suurt tõenäosust vaide rahuldamiseks ei ole – kes tahaks oma vigu tunnistada? - kuid täiesti maha kanda seda võimalust ka ei maksaks, eriti siis, kui otsus on selgelt seadusega vastuolus.

Vaiet esitades saate taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist, otsuse osalist kehtetuks tunnistamist (kui mõni seadus seda just ei keela) või taotleda, et tehtaks ettekirjutus mingi otsuse tegemiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

Oluline reegel on see, et vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui te otsusest või toimingust teada saite või oleks pidanud teada saama. „Oleks pidanud teada saama” tähendab siin seda, et kui otsuse teinud haldusorgan on omalt poolt teavitamiskohustused täitnud ja te ise ei satu ajalehest otsuse tegemise kohta teadet õigel ajal lugema, siis hakkab vaide esitamise tähtaeg ikkagi jooksma alates sellest, kui teade ajalehes avaldati.

Kui vaiet koostama hakkate, tuleks kindlasti tutvuda ka lähemalt haldusmenetluse seadusega, mille viies peatükk reguleerib seda, milline vaie peaks välja nägema ja kuidas selle menetlemine käib.

7.2 Kohtumenetlus

Kohtumenetluse korras otsuse vaidlustamiseks saab esitada 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest halduskohtusse kaebuse, milles saab nõuda otsuse tühistamist. Kohtumenetluse korras saab taotleda kohtult ka 3 aasta jooksul alates otsuse tegemisest selle õigusvastasuse tuvastamist. Tühistamiskaebus on ses mõttes tõhusam vahend, et kui kohus otsuse tühistab, siis see ei jää kehtima. Tühistamiskaebuse korras saab taotleda ka esialgset õiguskaitset (millega võib kohus näiteks keelata kohtuvaidluse lõpuni vaidlustatud planeeringut või otsust ellu viia). Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse puhul on esialgset õiguskaitse saamine vähem tõenäoline. .

Keskkonnaotsuste vaidlustamiseks on võimalik esitada halduskohtule kaebus kas isiklike õiguste rikkumise pinnalt või nn populaarkaebusena avalike huvide kaitseks. Näiteks planeerimisseaduse § 26 lg 1 sätestab reegli, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igaühel õigus ühe kuu jooksul (arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest) pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Haldusaktide vaidlustamise üldpõhimõtted on kirjas halduskohtumenetluse seadustikus, millega kaebuse koostamisel on kindlasti vaja tutvuda. Eestis on Arhusi konventsiooni alusel saanud üsna laia kaebeõiguse sellised valitsusvälised organisatsioonid, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on keskkonnakaitse. Konventsiooni põhimõtete kohaselt ei pea sellised organisatsioonid oma õiguste rikkumist keskkonnaotsuste vaidlustamise puhul põhjendama.