Kui midagi kusagile kavandatakse, on teadlike kodanike vaat et esimeseks küsimuseks – kas keskkonnamõju on ikka hinnatud? Sageli tekitab segadust, millistel juhtudel mõju hinnata tuleb ja millistel mitte. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) annab kaks võimalust – osade tegevuste puhul on keskkonnamõju (strateegiline) hindamine kohustuslik ja osade puhul saab planeeringu algataja või tegevusloa väljaandja ise kaaluda, kas ta peab mõju hindamist vajalikuks või mitte. Selline kaalumine ei saa toimuda ainult otsustaja peas, vaid sellest peab jääma eelhinnanguna ka jälg paberile ning kaalutlusotsus peab vastama seaduses toodud tingimustele (vt juhendi punkti 3.3). Kui kavandatav tegevus hakkab eeldatavasti mõjutama Natura 2000 võrgustiku ala, võib KMH või KSH raames osutuda vajalikuks ka nn Natura hindamise läbiviimine. Järgnevalt kõigest täpsemalt.

3.1 Millal tuleb algatada KMH?

KMH tuleb kindlasti algatada siis, kui taotletakse tegevusluba sellisele tegevusele, mis on ära toodud loetelus KeHJS § 6 lg 1. Enamikel loetelus olevatel tegevustel on juurde märgitud mingi künnisvõimsus või tingimus asukoha suhtes – näiteks tuleb KMH algatada paberi või papi tootmisel tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või tundlikule suublale hüdroelektrijaama rajamise puhul. Üksikud tegevused on ka ilma künnisvõimsuseta - näiteks tuuleelektrijaama ehitamine veekogusse nõuab igal juhul KMH koostamist, vaatamata selle võimsusele. Välja selgitamiseks, kas teid huvitavale tegevusele on vaja läbi viia kohustuslikus korras KMH, tulebki läbi lugeda KeHJS § 6 lg 1 toodud nimekiri. Kui tegevust seal ei ole või see jääb alla kohustusliku KMH künnisvõimsuse, minge samm edasi – vaadake, kas tegevuse keskkonnamõju hindamist tuleb kaaluda? Selleks lugege läbi KeHJS § 6 lg 2 valdkonnad – kas teid huvitav tegevus kuulub mõnesse neist valdkondadest? Kui jah, siis on põhjust edasi uurida, kas otsustajad on KMH algatamise vajaduse osas andnud eelhinnangu (vt juhendi punkti 3.3)

3.2 Millal tuleb algatada KSH?

Planeeringutest tuleb igal juhul KSH läbi viia üleriigilisele planeeringule, maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule . Detailplaneeringute või muude strateegiliste planeerimisdokumentide puhul on KSH läbiviimise nõue teatud osas seotud tegevusloa KMH kohustuslikkusega. Nimelt on KSH vaja igal juhul läbi viia siis, kui detailplaneering või muu kava koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle dokumendi alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KSH viiakse läbi ka siis, kui planeeringu või kava algataja leiab asjaolusid kaaludes, et planeeritaval tegevusel võib olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 6 lg 2-4 alusel. Eraldi tähelepanu peab KSH algatamise puhul pöörama üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku aladele – kui planeering või arengukava võib eeldatavalt Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju avaldada, tuleb kindlasti läbi viia ka KSH. KSH vajadust tuleb kaaluda, kui juba kehtestatud planeeringus või kavas tehakse muudatusi. Näiteks kui detailplaneeringuga tahetakse muuta juba kehtestatud üldplaneeringut, siis peab omavalitsusel olema ette näidata ka eelhinnang ja kaalutlusotsus, kus on KSH algatamise vajadust analüüsitud ja tehtud sellekohane otsus.

Üldjuhul ei teki vaidlusi KSH algatamise osas üleriigilise, maakonna- või üldplaneeringu puhul. Samuti tekib vähe vaidlusi siis, kui detailplaneeringuga kavandatav tegevus on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulgas, sest siis on KSH algatamine kohustuslik.

Vaidlused KSH algatamise üle tekivad enamasti siis, kui KSH algatamine on kaalutlusotsus ehk kavandatavad tegevused on loetletud KeHJS § 6 lõikes 2, mille täpsustatud loetelu on omakorda ära toodud vastavas Vabariigi Valitsuse määruses .

Oluline on siinkohal rõhutada, et sisuliselt iga detailplaneeringu puhul peab omavalitsus otsustama KSH algatamise või algatamata jätmise ja seda üheaegselt detailplaneeringu algatamisega , mitte päevi, kuid või aastaid hiljem. KSH algatamine on vaja ära otsustada kohe detailplaneeringu koostamise alguses selleks, et KSH algatamise korral hindamise tulemustest ka kasu oleks, sest neid tuleb planeeringu koostamisel kindlasti arvesse võtta .

Omavalitsuse otsus KSH algatamise või algatamata jätmise osas ei saa tuleneda ametniku „kõhutundest“ või poliitilisest survest lähtuvalt. KSH algatamise või algatamata jätmise otsus peab põhinema vastaval eelhinnangul, millest tulebki juttu järgmises punktis.

3.3 Mis on eelhinnang?

Eelhinnang on otsustaja poolt koostatud hinnang selle kohta, kas planeeritaval tegevusel võib olla eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Eelhinnang koostatakse vaid nendel juhtudel, kui KMH või KSH algatamine sõltub kaalutlusotsusest, st KMH või KSH algatamine pole KeHJS § 6 lõikest 1 tulenevalt kohustuslik. Juhul, kui KMH või KSH algatamine on kohustuslik, algatatakse see igal juhul ja põhjendamata. KMH või KSH algatamine kaalutlusotsusega sõltub eelhinnangu tulemustest, vähemasti seaduse mõistes.

Eelhinnangu olulisuse ja selle sisu mõistmise eesmärkidel toome siinkohal väljavõtte seadusest .

Otsustaja annab eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
4.1) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;
5) punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Avalikkuse seisukohast vaadatuna on probleem selles, et omavalitsused üle Eesti (väheste eranditega) ei koosta nõuetekohaseid eelhinnanguid, vaid otsustavad KMH ja KSH algatamisi või algatamata jätmisi (pigem viimaseid) kergekäeliselt ja sisulistele põhjendustele aega kulutamata. Tihti aga jäetakse üldse otsus tegemata. Seega üheks esimeseks tegevuseks keskkonnaalaste otsuste kaasarääkimisel võiks olla huvi tundmine eelhinnangu olemasolu ja selle kvaliteedi suhtes.

Kuna põhimõtteliselt peab kaalutlusotsus sisaldama eelhinnangu tulemusi, siis tuleb eelhinnang koostada enne kaalutlusotsuse langetamist . Seaduses ei ole täpsustatud eelhinnangu koostamise vormi või toodud selle avalikustamise reegleid, kuid kuna kaalutlusotsus põhineb eelhinnangul, siis peab see otsustaja poolt olema mingil moel dokumenteeritud (kas eraldi dokument või sisalduma kaalutlusotsuses).

Kõik, mis on aga dokumenteeritud, on vähemasti teabenõude esitamise kaudu kättesaadav avalikkusele. Elektroonses andmebaasis Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) koduleheküljel on toodud näidis-teabenõue eelhinnangu küsimiseks. Samuti leiab andmebaasist omavalitsuste vastuseid ja erinevaid KeHJS tõlgendusi seoses eelhinnangu nõudmisega Eesti Rohelise Liikumise (ERL) poolt. Vaata lähemalt andmebaasi alajaotusest „Mitmesugust“ või kasuta näiteks otsisõna „eelhinnang“.

Sisuliselt iga detailplaneeringu puhul peab omavalitsus otsustama KSH algatamise või algatamata jätmise ja seda koos detailplaneeringu algatamise otsustamisega, mitte päevi, kuid või aastaid hiljem. KSH algatamise või algatamata jätmise otsus peab põhinema vastaval eelhinnangul, mida Eesti omavalitsused seadust rikkudes enamasti ei tee.

3.4 Kuidas keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestatakse?

Planeerimisseaduse kohaselt tuleb nii üleriigilise, maakonna, üld- kui detailplaneeringu puhul arvesse võtta KSH tulemusi . KeHJS täpsustab, et strateegilise planeerimisdokumendi (milleks muuhulgas on ka kõikide tasandite planeeringud) koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid, asutuste ja isikute esitatud arvamusi võimaluse piires .

KMH tulemustega arvestamisel on lood pisut teistsugused. KeHJS § 24 lg 1 kohaselt peab otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Otsustajaks on asutus, kes väljastab tegevusloa (kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa, Keskkonnaamet väljastab vee erikasutusloa, jäätmeloa, välisõhu saasteloa, geoloogilise uuringu loa, maavara kaevandamise loa ning kompleksloa ). KeHJS § 24 lg 2 annab võimaluse ka KMH tulemuste või aruandele lisatud keskkonnanõuetega mitte arvestada, kuid sel juhul peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuses olema toodud motiveeritud põhjendus.

Oluline on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja mil määral KSH või KMH tulemused planeeringus või tegevusloas kajastuvad. Ehk teisisõnu tuleks võimalusel paralleelselt lugeda nii mõjude hindamise aruannet kui ka planeeringut või tegevusloa taotlust või eelnõu. Siis näeb ära, milline on olnud mõjude hindamise roll – kas sisuline või formaalne. Sageli on selline võrdlev tekstianalüüs siiski keerukas, sest näiteks planeeringuprotsess ja KSH protsessid võivad olla tihedalt omavahel seotud. Sellisel juhul saavad KSH eksperdid planeeringudokumenti jooksvalt mõjutada ning KSH tegelikku mõju on teistel raske hinnata.