Info saamiseks teid huvitava protsessi kohta on kaks põhilist võimalust:

• info peab olema kusagil juba avaldatud ja teil on vaja selle kättesaamiseks teada vaid selle avaldamise kohta;
• info ei ole avaldatud või te ei tea, kust seda leida ja pöördute küsimusega ametniku poole.

Kõigis protsessides, mis siin juhendis käsitlemist leiavad (planeeringumenetlus, KMH/KSH menetlus, loamenetlus) peavad ametiasutused osalemisvõimaluste kohta avalikkusele infot andma. Info andmine ei käi seejuures mitte ainult küsimise peale, vaid ametnikud peavad seda omal algatusel andma, sest selline kohustus on seadustes kirjas.

Kuna detailplaneeringud ja KSH menetlused on üks enamlevinud kohaliku arengu kujundamise hoobasid, siis nende protsesside kohta oleme teinud eraldi joonise, millelt saab näha - kus, millal ja missugust informatsiooni ametiasutused avaldama peavad. Olulisemad reeglid räägime alljärgnevalt kõigi menetluste puhul ka lahti.

Info küsimisest teabenõude või selgitustaotluse korras tuleb juttu punktis 2.4.

2.1 Osalemisvõimalused planeeringumenetluses

Planeeringute tasandeid on kokku neli - üleriigiline-, maakonna-, üld- ja detailplaneering. Nendes kõigis on osalemisvõimalused, mis aga omavahel veidi erinevad. Planeeringutega seonduvat reguleerib eelkõige planeerimisseadus.

2.1.1 Üleriigiline planeering

Planeeringute hierarhia tipus on üleriigiline planeering , mis koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse ministeeriumide, maavanemate ja maakondlike kohalike omavalitsuste liitudega . Siseministeerium kui üleriigilise planeeringu koostamist korraldav ministeerium tutvustab avalikkusele üleriigilise levikuga päevalehes üleriigilise planeeringu põhiseisukohti . Arvamuse avaldamine üleriigilise planeeringu osas saab toimuda vaid läbi maavanemate, maakondlike kohalike omavalitsuste liitude või ministeeriumide. Üleriigilise planeeringu puhul (erinevalt järgnevate astete planeeringutest) ametlikku avalikustamist ning avalikku arutelu läbi ei viida. Samas on näiteks 2010. aastal algatatava üleriigilise planeeringu koostamisel Siseministeerium plaaninud korraldada avalikustamist mitteametlikult.

2.1.2 Maakonnaplaneering

Lisaks maakonnaplaneeringule on üldjuhul igas maakonnas ka kaks teemaplaneeringut:

• rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike teemaplaneering
• jalgrattateede/kergliiklusteede või sotsiaalse infrastruktuuri infrastruktuuri teemaplaneering.

Temaatilisi maakondlikke planeeringuid võib koostada ka teistes valdkondades. Kehtestatud maakonnaplaneeringutega (sh teemaplaneeringutega) saab (üldjuhul) tutvuda maavalitsuste kodulehtedel Internetis ning maavalitsustes kohapeal, samuti igas kohalikus omavalitsuses . See tähendab näiteks, et igas Harjumaa omavalitsuses peab olema kättesaadav Harju maakonna planeering ning vastavad teemaplaneeringud, igas Võrumaa omavalitsuses Võru maakonna planeering ja teemaplaneeringud.

Maavanem teatab maakonnaplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta ning määratleb planeeritava maa-ala piiri. Maavanemal on ka kohustus tutvustada algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes (st regulaarselt ilmuvas maakonnalehes või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja vähemalt ühes kord kuus ilmuvas valla- või linnalehes) ja maavalitsuse veebilehel ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

Maavanem teeb otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonnakeskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes . Maavanem teatab vastavas ajalehes ja maavalitsuse veebilehel planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Koos avaliku väljapaneku teatega peab maavanem maavalitsuse veebilehele riputama üles ka planeeringu enda ja see peab olema seal kättesaadav avaliku arutelu toimumise päevani. Lisaks saab maakonnaplaneeringu koostamises kaasa rääkida ka läbiviidava KSH menetluse raames.

Maakonnaplaneeringu avalik väljapanek kestab 4 nädalat . Avaliku väljapaneku jooksul võib igaüks saata maavalitsusele ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikult (kirja või e-postiga või isiklikult kohale viidud) saadetud ettepanekutele ja vastuväidetele peab maavanem põhjendatud vastuse andma nelja nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Samas vastuses peab ta ka ütlema, millal toimub avalik arutelu .

Maavanem korraldab maakonnaplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab maavanem informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

2.1.3 Üldplaneering

Kohaliku omavalitsuse üldplaneering (ÜP) on ühe omavalitsuse ruumilise arengu kokkulepe, mis paneb paika maakasutuse reeglid ehk üldjoontes selle, kuhu ja mida eraomanik ehitada tohib ning millised kohad peavad jääma avalikku kasutusse . Üldplaneeringuid võib teha ka osaüldplaneeringutena ehk mitte kogu kohaliku omavalitsuse territooriumile, vaid mõnele selle planeerimist vajavale osale, nt Tallinna puhul linnaosade üldplaneeringud. Üldplaneering peaks olemas olema igal linnal alates 01.01.2006 ja igal vallal alates 01.07.2007. Üldplaneering on kättesaadav vastavas omavalitsusüksuses ja üldjuhul ka kohaliku omavalitsuse koduleheküljel . Paljudel omavalitsustel on üldplaneering aga endiselt koostamata (täpsem ülevaade on toodud Siseministeeriumi kodulehel ). Sel juhul on valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks maakonnaplaneering .

Üldplaneeringu osas kehtivad üldjoontes maakonnaplaneeringuga samad teadete edastamise, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamise, ettepanekutele vastamise ning tulemuste tutvustamise reeglid. Erinevuseks on see, et tegevusi viib läbi kohalik omavalitsus, mitte maavanem. Üks väike ja kasulik erand siiski on. Kui maakonnaplaneeringu avalikustamise teade tuleb avaldada ajalehes ja maavalitsuse kodulehel, siis üldplaneeringu avaliku väljapaneku teate peab kohalik omavalitsus lisaks ajalehele ja kodulehele välja panema ka valla külade või linna asumite vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (poes, raamatukogus, koolis, bussipeatuses või muus sellises paigas) .

Samuti on üldplaneeringule kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine , mistõttu saavad huvilised lisaks planeeringumenetlusele kaasa rääkida ka KSH protsessis.

2.1.4 Detailplaneering

Detailplaneering (DP) koostatakse väiksema ala kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitab kohalik omavalitsus ajalehes ja oma kodulehel. Üldist huvi pakkuvate detailplaneeringute kohta tuleb lisaks panna teade välja vähemalt ühte üldkasutatavasse hoonesse või kohta, nagu kauplus, kool, raamatukogu, bussipeatus või muu selline paljude inimeste poolt sageli külastatav koht .

Detailplaneeringu puhul kehtivad materjalide ja informatsiooni kättesaadavuse, ettepanekute ja vastuväidete esitamise ning neile vastamise kohta samad reeglid, nagu üldplaneeringu menetluses.

Avaliku väljapaneku kestus detailplaneeringute puhul on kaks nädalat, kuid erandina peab avalik väljapanek kestma neli nädalat juhul, kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut või kui linnal/vallal (ehk kohalikul omavalitsusel) üldplaneeringut polegi ja arengut suunatakse detailplaneeringutega . Info selle kohta, kas tegu on sellist tüüpi detailplaneeringuga, peab olema ära näidatud ka avalikustamise teadetes .

Täpsem ülevaade detailplaneeringu menetluses osalemise võimalustest on toodud joonise kujul käesoleva juhendi lisas 1.

2.2 Osalemisvõimalused KMH/KSH menetluses

KMH ja KSH läbiviimist reguleerib peamiselt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Osalemisvõimalused KMH ja KSH menetluses on sarnased, kuid väikeste nüanssidega, mistõttu kirjeldame eraldi mõlemas protsessis osalemist.

Süsteem on üldjoontes selline, et kõigepealt tehakse valmis mõjude hindamise programm ehk kava sellest, mida ja kuidas üldse hindama hakatakse. Hindamise programmi põhjal hakatakse hiljem koostama põhidokumenti - aruannet. Kaasa rääkida saab mõlemas etapis.

Nii KMH kui KSH programmide avalikustamise osas toonitame, et äärmiselt oluline on teha omapoolsed ettepanekud programmi täiendamiseks kõigi teid huvitavate ja puudutavate teemade osas. Edasine töö (st KMH või KSH aruande koostamine) toimub programmis seatud piirides ning kõik, mis on programmi teemadest välja jäänud, jääb üldjuhul välja ka aruandest.

2.2.1 Osalemisvõimalused KMH menetluses

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust teavitatakse 14 päeva jooksul programmi saamisest alates Ametlikes Teadaannetes ning ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, samuti tuleb KMH programmi avaliku väljapaneku kohta panna info üles kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühte üldkasutatavasse hoonesse või kohta (nt raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). Eraldi liht- või tähtkirjaga tuleb teavitada teiste seas valitsusväliste organisatsioonide katusorganisatsioone ning kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnistu omanikke.

Teade peab sisaldama infot vähemalt arendaja ja otsustaja ning nende kontaktandmete kohta; kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke; dokumentidega tutvumise aega ja kohta; ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise aega ja viisi ning avaliku arutelu aega ja kohta. KMH programm peab olema avaliku väljapaneku lõpuni kättesaadav muu hulgas ka otsustaja veebilehel.

KMH programmi avalik väljapanek peab kestma vähemalt 14 päeva ning selle jooksul on igaühel õigus esitada programmi kohta kirjalikke ja suulisi ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Rõhutame, et küsimuste, ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalus on ka avalikul arutelul . Pärast avalikku väljapanekut saadab arendaja koos eksperdiga koostatud vastused ning põhjendatud tagasiside arvestamise või arvestamata jätmise kohta . KMH programmi heakskiitmisest tuleb otsustajal teavitada seda kommenteerinud inimesi ja asutusi kirjaga ja avaldada sellekohane teade ka Ametlikes Teadaannetes .

KMH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu puhul on avalikustamise nõuded samad, mis KMH programmi puhul, sh avalikustamise periood, mis peab olema vähemalt 14 päeva.

2.2.2 Osalemisvõimalused KSH menetluses

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustab planeeringu koostaja, teatades selle avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes ja oma veebilehel. Elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga saadetakse teade ka isikutele, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (kui need isikud on teada). Programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 14 päeva.

Igaühel on õigus KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ja kaasnevat keskkonnamõju käsitlevate teiste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Kirjalikele küsimustele vastatakse liht- või tähtkirjaga.

KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu toimub samamoodi nagu KSH programmi avalikustamine, ainult selle olulise vahega, et KSH aruande avaliku väljapaneku aeg peab olema vähemalt 21 päeva.

Praegune seadus ei nõua kahjuks avalikkuse teavitamist sellest, kui KSH aruanne heaks kiidetakse. Seetõttu tuleks heakskiitmisotsusest teada saamiseks pärast avalikku väljapanekut ja tagasiside saamist aeg-ajalt kas eksperdi, omavalitsuse või Keskkonnaameti ametnikuga ühendust võtta ja asjade seisu kohta infot küsida.

2.3 Osalemisvõimalused tegevusloa menetluses

Tegevuslubade menetlustes on Keskkonnaameti poolt väljastatavate tegevuslubade osas teavitamise kohta ühtsed reeglid. Tegevuslubade menetlusse võtmise ja lubade väljastamise kohta avaldatakse teated ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded . Teated peavad sisaldama muu hulgas täpsemat infot selle kohta, kus, kuidas ja millal saab tegevusloa taotluse ja tegevusloa eelnõuga tutvuda ning selle suhtes ettepanekuid ja vastuväiteid avaldada.

Siin on nimekiri Keskkonnaameti poolt enim väljastatavatest tegevuslubadest koos avalikustamise sätetega valdkonda reguleerivates seadustes: • Jäätmeluba – jäätmeseadus, § 791 ja § 80, haldusmenetluse seadus §§ 46 -50 • Vee erikasutusluba, ajutine vee erikasutusluba – veeseadus § 91 ja § 9 lg 7, haldusmenetluse seaduse §§ 46 – 50 • Geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogilise uuringu luba – maapõueseadus, § 15, § 19; haldusmenetluse seadus §§ 46-50 • Kaevandusluba – maapõueseadus § 29 ja § 36, haldusmenetluse seadus §§ 46 -50 • Välisõhu saasteluba ja erisaasteluba – välisõhu kaitse seadus, § 67, § 78 ja § 83, haldusmenetluse seaduse §§ 46 – 50 • Kompleksluba – saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus, §§ 29 - 321.

Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatava ehitusloa ja kasutusloaga seotu avalikustatakse üldjuhul riikliku ehitisregistri veebilehel (www.ehr.ee). See on üsna keerukas andmebaas, kust vajaliku info leidmine võib aega võtta. Ehitusloa KMH programmi ja aruande avalikustamine peavad toimuma, nagu kirjeldatud eelpool punktis 2.2.1. Erandiks on ehituslubade ja kasutuslubade puhul see, et nende KMH algatamata jätmise teadet ei avaldata mitte Ametlikes Teadaannetes, vaid ehitisregistris . Kuna nende leidmine sealt on paras kunsttükk, siis soovitame infot ehitusloa või kasutusloa KMH algatamata jätmise kohta küsida otse loa väljaandjalt ehk kohalikult omavalitsuselt. Kui ehitusloa või kasutusloa väljastamisele eelneb KMH, avaldatakse teade loa väljastamise kohta ka ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes. Kui KMH-d ei toimu, pannakse info loa väljastamise kohta üles ainult ehitisregistrisse.

2.4 Info küsimine teabenõude või selgitustaotlusega

Teabenõue on sisuliselt kas kirjalik või suuline pöördumine ametniku poole sooviga, et ta annaks teile mingit teie jaoks vajalikku infot. Teabenõudes tuleb esitada kas kirjalikult või suuliselt sellised andmed:

• teie ees- ja perekonnanimi (kui kirjutate asutuse või juriidilise isiku (nt MTÜ) nimel, siis selle nimetus);
• teie sideandmed (posti- või e-postiaadress, faksi- või telefoninumber), millele teile saab soovitud teabe saata või kuhu helistada, et vajadusel asjaolusid täpsustada;
• mida te teada soovite või millist dokumenti näha (nimetus, sisu või kirja number (kui näiteks teate seda juba));
• mil viisil (kirjalikult või suuliselt) te teabenõude täitmist ehk küsitud infot soovite.

Seadus nõuab, et teabevaldaja (asutus, mille poole te pöördute) peab teid teabe saamiseks igakülgselt abistama, selgitama teile arusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Kui te olete kogemata sattunud „vale” ametniku juurde, siis peab ta teid viivitamata juhatama õigesse kohta, kust te info kätte saate. Kui teie teabenõudes on puudusi (nt. olete unustanud märkida, mil viisil te teabenõude täitmist soovite), siis peab ametnik teiega viivitamata ühendust võtma ja selle üle täpsustama.

Reegliks on, et teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Kui teabevaldajal on vaja teie teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega peab ametnik teile teatama viie tööpäeva jooksul.

Teabenõuete puhul on veel mitmeid reegleid, kuid juhendis piirdusime põhilisega. Ülejäänut saavad teile konkreetsetel juhtudel selgitada juba ametnikud, kelle poole teabenõudega pöördute.

Selgitustaotluseks loetakse teie pöördumist sel juhul, kui te soovite ametnikult sellist teavet, mille andmiseks ta peab olemasolevat infot analüüsima, sünteesima või koguma lisainfot. Näiteks soovite teada, millised load peavad olema jäätmekäitlejal, kes teie valda tahab oma jäätmekeskust rajada. Selgitustaotlus erineb teabenõudest just sellepoolest, et teabenõude korras küsitav teave on ametnikul kohe käepärast võtta ja ta saab teile kohe vastata. Aga selgitustaotlusele vastamiseks peab ta põhjalikumalt järele mõtlema ja infot koguma.

Selgitustaotlusega saate küsida asutustelt ka nõu mingites õiguslikes küsimustes – seaduse kohaselt peavad ametiasutused andma tasuta selgitusi nende poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. See selgituste andmise nõue kehtib ka näiteks ministeeriumide kohta. Kui te ei saa näiteks mingist keskkonnaalasest seadusesättest aru, siis pöörduge seaduseelnõu koostanud ministeeriumi poole. Või kui tahate selgitust omavalitsuse langetatud planeeringuotsuse kohta, siis pöörduge otsuse teinud vallavolikogu või -valitsuse poole.

Üldjuhul on ametiasutustel kohustus vastata teie selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul . Sama paragrahvi alusel on ametiasutusel õigus erilise vajaduse korral vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, saates teile nn vahevastuse 30 kalendripäeva jooksul, milles teavitatakse teid vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Selgitustaotluse reeglid on just selleks, et täpsustada, kuidas peavad ametiasutused vastama kirjadele väljaspool igasugu menetlusi (planeeringud, keskkonnaload, KMH/KSH), kus vastamise tähtajad on eriseadustega paika pandud.