Teile ei meeldi, et pool parki läheb arenduse alla? Kuulsite, et naabrusse plaanitakse uut tehast? Esmalt soovitame teil täpselt välja uurida, et millise „supi“ sisse te sattunud olete ehk mis laadi menetlusega on tegu. Laias laastus saab kohalikke otsuseid langetada kolmel tasandil, milleks on planeeringud, keskkonnamõjude hindamine ja keskkonnaload. Planeeringute süsteemi illustreerib alljärgnev joonis otsuste hierarhiast:

Planeeringute ja keskkonnalubade ning keskkonnamõju hindamise erinevus on planeerijate keeles öelduna nö. „lennukõrguses”. Mida kõrgema tasandi planeering on, seda üldisemad on seal maakasutuse suunised. Nii ei ole näiteks selline objekt nagu kohalik sigala üleriigilises planeeringus üldse nähtav, maakonnaplaneeringus võib ta olla näiteks põllumaana, üldplaneeringus tootmismaana, detailplaneeringus on aga juba kirjas, mitu hoonet sigalal on, kus need paiknevad ning kus asuvad teed, mida mööda sigalat teenindavad masinad liiguvad jne. Ehitusloa tasandil minnakse aga juba nii detailseks, et see annab õiguse sigalat reaalselt ehitama hakata – siin peab juba kõik ehituseks vajalik täpselt paigas olema.

Keskkonnamõjude hindamine on seotud planeeringute ja keskkonnalubadega – seda viiakse läbi selleks, et otsustajad (nt. keskkonnaametnik või vallavolikogu) saaksid teada, millised mõjud plaanitaval tegevusel võivad olla ja nad saaksid kaaluda, kas ja mis tingimustel on tegevust soovitud asukohas lubada või millises asukohas on keskkonnamõjud kõige väiksemad. Planeeringutele läbi viidava keskkonnamõju hindamise puhul räägitakse keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest. Kui aga mõju hindamist tehakse tegevusloa (nt ehitusluba) menetluses, kaob „strateegiline” ära ja räägitakse keskkonnamõjude hindamisest. Erinevus ongi seotud nn. „lennukõrgusega” – planeeringutega tehakse strateegilisi otsuseid, kuid tegevuslubade alusel viiakse neid strateegilisi otsuseid juba ellu.

Üht keskkonnaluba – ehitusluba – planeeringute süsteemis juba mainisime. Ehitamise kõrval on aga lube vaja veel näiteks sellistes valdkondades, nagu jäätmekäitlus või kaevandamine, veekasutus või saasteainete viimine välisõhku (loetelu pole ammendav). Tegevusele vastavad load oleksid siis vastavalt jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba, maavara kaevandamise luba, vee erikasutusluba ja välisõhu saasteluba. Lisaks on olemas kompleksluba, mis asendab suuremates ettevõtetes üksikud tegevusload, st üks kompleksluba sisaldab jäätmeluba, välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba jne. Eestis välja antud keskkonnalubade kohta on olemas ka keskkonnaministeeriumi hallatav elektroonne infosüsteem veebiaadressil http://klis.envir.ee/klis, kust võite otsingumootori abil leida teid huvitavaid keskkonnalube.

Põhilised keskkonnaalased otsused tehakse planeeringute ja keskkonnalubadega. Keskkonnamõjude hindamine annab seejuures otsustajatele infot, et nad teaksid, millised tagajärjed nende otsusel võivad olla ja millised meetmed saaksid negatiivseid mõjusid leevendada.