¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Turule lubatud maisiliinid tekitavad vastuolusid
Euroopa Ühenduste Komisjon otsustas 13. jaanuaril 2006 lubada turule kaks geneetiliselt muundatud (GM) maisiliini. Turule jõuavad nii putukatevastase kaitsega GM kui ka umbrohutõrjevahendi taluvusega mais. GM maisist või selle hübriididest saadud tooted turustatakse uuendtoitude või toidu koostisosadena.

Putukavastane maisiliin kannab nimetust MON863 ning herbitsiiditaluvusega mais GA21. Just esimene paneb muretsema rahvusvahelist keskkonnakaitse organisatsiooni Greenpeace. Maisi tootjafirma Monsanto uuringud näitavad tugevaid muutusi katsetes osalenud rottide tervislikus seisundis. Kusjuures maisi MON863 loataotluse puhul oli katseloomade tervist negatiivselt puudutav uuringu osa defineeritud konfidentsiaalseks, mis tähendas, et avalikkusel puudus sellele juurdepääs.

Kahjustusid rottide siseorganid

23. aprillil 2004 teatas ajaleht Le Monde, et GMO hindamise eest vastutav Prantsuse asjatundjate esindus (Biomolekulaarse Geneetika Komisjon, CGB) väljendas kahtlust Monsanto maisi MON863 ohutuse küsimuses. Neile edastatud toitmiskatsete uuring näis viitavat mitmete anomaaliate esinemisele GMO-dega toidetud rottide seas: valgete vereliblede üldarvu kasv, veresuhkru taseme muutused, punaste vereliblede üldarvu langus jne.

Järgnes asjasse pühendatud esindajate debatt, mis kulmineerus siiski CGB heakskiitva otsusega. Kuigi asjatundjad uurisid toimiku veelkord üle, ei kontrollinud nad siiski Monsanto poolt esitatud statistilist analüüsi.

Ka professor Arpad Pusztai, kes viis läbi MON863 riskianalüüsi Saksamaa valitsuse jaoks enne Monsato toitmiskatsete avalikustamist, hoiatas selle maisiliini kasutamisega kaasneda võivatest ohtudest. Tema sõnul ei saa katsete käigus ilmnenud rottide siseorganite ning verepildi kahjustusi pidada juhuslikeks. Samuti leidis Pusztai, et toitmiskatsete ülesehitus on puudulik ja saadud andmete hindamine ebakorrektne ning seega on edaspidised uuringud absoluutselt hädavajalikud. Kuigi mainitud katsetel pole tema sõnul mingit teaduslikku väärtust, rõhutab professor, et saadud tulemused vihjavad selgelt sellele, et rottide toitmine märkimisväärses koguses GM-maisi MON863 sisaldava toiduga võib põhjustada neil loomadel tervisehäireid. Potentsiaalseteks probleemideks on elutähtsate elundite (neerude, maksa jne) kahjustused, immuunsüsteemi funktsioneerimise (lümfotsüütide, granulotsüütide üldarvu muutused) ning ainevahetuse häired (muutused glükoosi tasemes).

GM mais ja terviseriskid

Greenpeace’il kulus enam kui aasta, et GM-maisi MON863 puudutavad vastuolulised rottide toitmiskatsed tehtaks avalikuks. Juunis 2005 andis Saksamaa apellatsioonikohus lõpuks korralduse need avalikustada. Greenpeace pöördus seejärel kahe Prantsusmaa teadlase – Gilles-Eric Séralini ja Dominique Cellier’ – poole palvega valmistada ette juhtumi uus statistiline hinnang. Nende uuringu tulemused avaldatakse tõenäoliselt käesoleval kuul.

MON863 toodab bakterist Bacillus thuringiensis pärit nn Bt-toksiini, et kaitsta taime maisi juureussi eest. See toksiin ei ole identne juba varem Euroopas lubatud GM-taimede poolt sünteesitava toksiiniga, mis annab neile resistentsuse maisiüraski suhtes.

Lisaks sisaldab MON863 palju vaidlusi tekitanud antibiootikumi resistentsust kandvat geeni, mille kasutamist taimede geneetilisel muundamisel tuleks EL-i direktiivi kohaselt vältida. Peamine põhjus on, et ei saa välistada uute vastavale antibiootikumile resistentsete kahjurite arenemise võimalust.

Organisatsioon Friends of the Earth Europe on samuti avaldanud omapoolsed teaduslikult põhjendatud kommentaarid maisi MON863 kasutamisega kaasnevate tervist ning keskkonda puudutavate riskide kohta.

Roheline Värav 21/02/2006