Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Paljukritiseeritud Eurokomisjoni eelnõu pakub näilist vabadust GMO-de üle otsustamisel

Nastja Pertsjnok,

september 2010

Euroopa Komisjon on koostanud uue ettepaneku GMO seaduste muutmiseks, lootes muuta EL poliitikat ja pääseda pikkadest aruteludest ja vaidlustest. Euroopa Komisjon sõnul annaks uus eelnõu liikmesriikidele rohkem vabadust GMO-de keelamiseks oma territooriumil. Uuele ettepanekule on aga saanud osaks suur kriitikalaine. Biotehnoloogiafirmad leiavad, et see ei ole kooskõlas siseturu reeglitega ja põllumeestelt võetakse ära vabadus kasutada uut tehnoloogiat. Uut ettepanekut kritiseerivad ka keskkonnaorganisatsioonid, kuna leiavad, et Komisjoni poolt pakutav annaks vaid näilise vabaduse.

Taustast

Eelmises koosseisus Eurokomisjoni ajal oli GMO-de lubamine Keskkonna peadirektoraadi ja tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi halduses. Nüüd on Eurokomisjon aga otsustanud suunata GMO-de küsimus põhiliselt tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraati, praeguse voliniku John Dalli pädevusse.

Lisaks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku muuta direktiivi 2001/18, millega on reguleeritud GMO-de keskkonda viimine, et tulla välja pidevatest vaidlustest liikmesriikidega GMO-de lubamise üle.

Miks siis vaieldakse nii palju? Peamiselt keskendub debatt sellele, et Euroopa Toiduohutuse Ametil (EFSAl) on siiani olnud kombeks mittekriitiliselt suhtuda kõikidesse firmade poolt esitatavatesse GMO loataotlustesse ja mitte välja teha liikmesriikide ja huvigruppide kriitikast. Praktika on näidanud ka, et kui liikmesriigid esitavad oma vastuargumente ja nõuavad, et  konkreetset GMO-d ei lubataks, lükkab EFSA nad kõik eemale, väites, et ükski nendest argumentidest ei sobi.

Kuna EL tasandi hääletuses ei saavuta liikmesriigid, erinevate huvidega, nagu nad on, kunagi vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust, millega GMO kasutuse saaks keelata kogu EL-is, keelavad osad liikmesriigid ise oma territooriumil GMO-d ära, viidates potentsiaalsetele keskkonna- ja terviseriskidele. Kuna ka need argumendid lähevad tagasi EFSA-sse, mis ei aktsepteeri neist ühtegi öeldes, et riskid pole siiski piisavalt tõestatud, liiguvaid vaidlused uuele ringile, kus arutatakse, kas riigi peaks sundima keeldu maha võtma. Kogu see protsess nõuab palju aega ja närve kõikidelt osalistelt.

Põhimõtteliselt võib öelda, et EFSA nõuab väga konkreetset teaduslikku uuring, mis näitaks (pisut utreerides), et konkreetse GMO tarbimisel juhtuks pöördumatu katastroof. EFSA ei ole nõus arvestama teaduslikku teadmatust  - kui on teada, et antud GMO mõjutab negatiivselt mingeid vesikirpe, aga samas ei ole teada, kas nad ikka kohe kõik surevad välja, või see vähendab nende populatsiooni sellisel määral, et nad liigina välja ei sure, siis ütleb EFSA, et sellised uuringud ei ole asjakohased. Samas on see selgelt vastuolus ettevaatusprintisiibiga, mis sätestab, et teadusliku määramatuse juhul peab otsuse langetama keskkonna heaks -  ja ettevaatusprintsiip peaks olema üks EL alusprintsiipe.

Euroopa Komisjoni ettepanek

Nüüd on siis Eurokomisjon otsustanud olukorda lahendada kahe muudatuse abil: teha direktiivi uus artikkel ning samal ajal teha uued juhised GM saastumise ärahoidmiseks (eelmiste GMO- ja tavakultuuride kooseksisteerimise juhendite asemele). Sellest esimesest ettepanekust, mis annaks liikmesriikidele õiguse kohe midagi ette võtta, kasvabki välja ettepanek muuta direktiivi 2001/18 ja lisada sinna artikkel 26b.

Artikkel 26b annaks võimaluse piirata või keelata kasvatamist, juhul kui seda ei tehta keskkonna- ja terviseküsimuste põhjal, sest see võimalus on juba antud direktiiviga 2001/18 kaetud , samuti peab keelamine olema kooskõlas erinevate EL teiste lepetega, nt nendega, mis reguleerivad muuhulgas siseturgu (Treaty on the functioning of European Union).

Ettepaneku küsitavused

Ettepanek jätab aga lahtiseks palju kohti. Näiteks tekitab küsimust, milline on keeldude juriidiline alus lähtuvalt teistest EL seadustest ja rahvusvahelistest lepetest – kas liikmesriigid saaksid selle alusel kaitsta enda keelde, kui keegi neid kohtus vaidlustaks? Konkreetsemalt võib oletada, et kui Eurokomisjon ei luba 26b keelu põhjendamisel tugineda ei keskkonna- ega tervisemõjudele, võiksid sobida sotsiaal-majanduslikud põhjendused, aga juriidiliselt ei ole sotsiaal-majanduslikud mõjud kuigihästi defineeritud. Ja kuna Eurokomisjon teostab praegu uuringut GMO-de sotsiaal-majanduslikest mõjudest, võib tekkida olukord, et uuringu valmides  ei saa sotsiaal-majanduslikud küsimused enam olla keelu aluuseks, sest nad on juba Euroopa Komisjoni poolet uuritud. 

Lisaks on praktika näidanud, et praegu kasutavad liikmesriigid enda keeldude põhjendamiseks justnimelt tervise- ja keskkonnariske, see aga jääkski samamoodi olema ka edaspidi debatikoht, sest ülim õigus on nendes vaidlustes jäänud alati EFSA-le. Mis siis lõpuks liikmesriikidele jääb? Karta on, et  kasutamiseks jäävad vaid sellised lahjad argumendid, nagu nt maastiku arheoloogiline väärtus, mis on kohtus väga lihtsalt ümberlükatavad.    

Teiseks artikli 26b tingimuseks on see, et keelud oleksid kooskõlas muude EL lepetega. Kuigi see punkt näib olevat lihtsalt lisalause, võib selle mõju potentsiaalsetes vaidlustes olla väga suur:  kuna uut seadusandlikku alust ei pakuta, kehtivad kõik siseturu reeglid,  mis on vägagi piirava iseloomuga. Selleks, et keeld ei läheks vastuollu kaupade vaba liikumisega, peavad argumendi olema väga tugevad, mis omakorda tähendab, et suure tõenäosusega jääb võimalus vaid ilusaks kõlksuks. 

 

Kolmandaks, ja viimaseks suureks küsimuseks on see, kuidas on reguleerida vastutust saastamise eest.
Kui üks liikmesriik keelab ära teatud GMO, teises naaberriigis on see aga lubatud, kes siis vastutab selle eest, kui saastumine toimub selles riigis, mis GMO keelanud on? Kooseksisteerimise reeglid (mis reguleerivad GMO-de ja tavakultuuride kasvatamist ja peaks minimeerima saastet) kehtivad vaid enda riigi kohta.

Küsimusi on palju teisig ja kokkuvõttes võib nentida, et praeguses sõnastuses on uus ettepanek pigem eksperiment: proovi keelata ja vaatame, mida öeldakse selle peale kohtus või Maailma Kaubandusorgansiatsioonis.

 

Kuidas olukorda lahendada ?

Praeguses Eurokomisjoni ettepanekus on loogiline ebakõla: lahkhelid GMO-de lubamisel või keelamisel tekivad teadusliku info interpreteerimisel ja selles, milline teaduslik info on aktsepteeritav. EFSA tööd on palju kritiseeritud, sh on kõikide liikmesriikide minsitrid leidnud 2008. a ministrite nõukogus, et EFSA töö on puudulik. Nüüd püüab Eurokomisjon lahendada teaduslikku debatti poliitiliste meetmete rakendamisega. Samas peaks pigem tegelema sellega, mille ümber kogu vaidlus käib: teaduslikke küsimusi ei saa üheselt lahendada, ent peab olema õigus arvestada teaduslikku määramatust (ettevaatusprintsiip), mida praegu ei arvestata .

Selleks, et keelata GMO-de keskkonda viimine keskkonna- ja terviseargumentidega, on alus oelmas ka praeguses direktiivis, samuti on riigid teinud kooseksisteerimise reegleid, mida soovitakse kasutada saastumise vältimiseks. Euroopa Komisjon ja EFSA on pidevalt leidnud, et keelud pole piisavalt argumenteeritud, et liikmesriigid määravad kooseksisteerimisreeglites liiga suuri vahemaid tava- ja GMO-de kasvatamisel, mis pole põhjendatud jne. Nii et vaja on hoopis teadusliku määramatuse (non-knowledge) suuremat aktsepteerimist ja rohkem vabadust kooseksisteerimise reguleerimisel, mitte uut seadust, samuti ei peaks liikmesriigid olema olema niivõrd seotud EFSA arvamusest, vaid peaks saama tegutseda riskihaldajatena. Oleks vaja eelnõu, mis ka tegelikult probleeme lahendada püüab.

Võimalikud nõudmised olemasolevale ettepanekule oleksid aga järgmised:

- tagada, et liikmesriikidel mitte ainult ei lubata rakendada meetmeid saastumise ennetamiseks, vaid nad peavad võtma kasutusele meetmeid - ja selle eest ei peaks maksma maksumaksja/tavapõllumees, vaid kas GMO kasvataja või GMO firma;

-  peaks olema võimalus keelata GMO-de kasutamine rigiisiseselt ka tervise- ja keskkonnaargumentidega isegi kui EFSA leiab, et need ei ole piisavad;

-  võib nõuda ka seda, et load kehtiks ainult nendes piirkondades, kus on tehtud uuringuid ja nõuda piirkondlike uuringute tegemist - kui uuringud on tehtud Hispaanias, siis võib selle GMO lubada Hispaanias, mitte Soomes, kus on hoopis teistsugune ökosüsteem.

[1] http://ec.europa.eu/food/food/biotechnology/docs/proposal_en.pdf

[2]  artikli tekst kõlab inglise keeles järgmiselt: 26bCultivationMember States may adopt measures restricting or prohibiting the cultivation of all orparticular GMOs authorised in accordance with Part C of this Directive or Regulation (EC) No 1829/2003, and consisting of genetically modified varieties placed on the market in accordance with relevant EU legislation on the marketing of seed and plant propagating material, in all or part of their territory, provided that:(a) those measures are based on grounds other than those related to the assessment of the adverse effect on health and environment which might arise from the deliberaterelease or the placing on the market of GMOs;and,(b) that they are in conformity with the Treaties.