¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Laboriseinte vahel loodi esmakordselt tehiselu

Forte,
21. mai 2010

Laboris on viimaks konstrueeritud tehiselu. Inimgenoomi kaardistamise projekti juhatanud bioloog Craig Venter teatas, et valmis on tehtud esimene rakk, mille geneetilised juhendid on täies ulatuses inimese programmeeritud.

Geniaalne saavutus laiendab inimliigi käsutuses olevaid vahendeid eluslooduse manipuleerimiseks, kirjutab The Times.

Sünteetilist bakterit hüüdnimega Synthia peetakse suureks edusammuks biokonstruktsiooni vallas, mis annab lootust ehitada tulevikus eriliste, looduses mitte kuidagi omal käel areneda võinud juhendikomplektidega elusorganisme.

“See on meie lõplik triumf. Tegu on maailma esimese sünteetilise rakuga. See on esimene kord, mil oleme raalis alguse saanud infotöötlust jätkanud neljast kemikaalipudelist võetud miljonite DNA-tarkvara-tärkide “kirjapanemisega”, nii et tulemuseks on molekul, mis suudab elusorganismis tööle hakata,” ütleb juba kümmekond aastat sünteetilise elu valmistamise nimel töötanud Venter.
 
“Ehkki samm iseenesest on väike, võimaldab see muudatust filosoofias, muutust mõtlemises ja meile kasutada olevate tööriistade olemuses. Meie valmistatud rakk ei ole mingisugune imerakk, mis midagi kasulikku teha suudaks. Pigem on see tõestus kontseptsiooni paikapidavuse kohta. Selline tõestus oli aga kriitilise tähtsusega; vastasel juhul olnuks see kõik vaid spekulatsioon ja ulmekirjandus. Nüüd oleme piiri ületanud ja astunud uude maailma.”

Marylandi osariigis Rockville’is tegutseva J. Craig Venteri instituudi töörühm püüab nüüd leida võimalusi vaktsiine tootvate mikroobide ja süsinikdioksiidi süsivesinikupõhisteks biokütusteks teisendavate vetikate saamiseks.

Oxfordi ülikooli praktilise eetika professor Julian Savulescu ütleb, et Venter on praotanud inimkonna ajaloo kõige tähendusrikkama ukse ja võimalik, et heitnud pilgu meie kõigi saatusele tulevikus: “Luues tehislikku elu, mida looduses poleks kuidagi saanud tekkida, läheneb ta jumala rollile. Selle tehnoloogia potentsiaal jääb veel kaugesse tulevikku, ent on tegelik ja oluline. Kuid sellega kaasnevad riskidki on enneolematud.”

Ajakirjas Science avaldatud uurimuse raames ehitasid teadlased sünteetilise koopia bakteri Mycoplasma mycoides genoomist. Sünteetilise versiooni eristamiseks looduslikust lisati sellele mitmeid inertseid (mitteaktiivseid) n-ö DNA-vesimärke. Seejärel siirdati tehisgenoom sugulasbakterisse Mycoplasma capricolum. Taoline protseduur “taaskäivitas” raku ning rakku juhtima hakanud tehisgenoom muutis selle teiseks liigiks. Nüüdseks on rakk juba rohkem kui miljard korda jagunenud.

Paul Freemon Imperial College Londoni sünteetilise bioloogia keskusest nimetas saavutust hüppeliseks: “Rakendused, mida see tehnoloogia võimaldab, on tohutud.”

Mitte kõik pole aga saavutuse erakorduses veendunud. Oxfordi ülikoolis sünteetilise bioloogiaga tegelev Ben Davis arvab, et maailm on tehisliku elu loomisest veel üsna kaugel. “Võib muidugi võtta sünteetilise genoomi ja lisada sellele uusi, tuntud funktsioonidega geene, aga see pole väga erinev sellest, millega molekulaarbioloogia praegu tegelebki.”

Kriitikud nõuavad taolise uurimistöö piiramiseks rangemat regulatsiooni, viidates tervist või keskkonda ohustavatele bioterrorismi (ingl bioterror) või bioloogilise eksituse (ingl bioerror) võimalustele.

Survegrupi Human Genetics Alert (“inimgeneetika valvurid”) esindaja David King on nõudnud sedasorti uurimistööle moratooriumi kehtestamist, ning Pat Mooney biotehnoloogia vastu võitlevast organisatsioonist ETC Group leiab, et “kätte on jõudnud Pandora laeka stiilis moment. Selle murettekitava katse soovimatute tulemustega peame silmitsi seisma me kõik”.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/laboriseinte-vahel-loodi-esmakordselt-tehiselu.d?id=31182491

Samal teemal:

Synthia is alive ... and breeding: Panacea or pandora´s box? (mai 2010)
http://www.etcgroup.org/en/node/5142

Commercializing synthetic biology: Socio-ethical concerns and challenges under intellectual property regime
Journal of Commercial Biotechnology (2010) 16, 135 - 158. doi: 10.1057/jcb.2009.28;
http://www.palgrave-journals.com/jcb/journal/v16/n2/abs/jcb200928a.html

Synthia grounded?: UN science body considers curfew for synthetic biology´s machine-made microbe (mai 2010) ÜRO kohtumisel Nairobis kutsuti üles looma rahvusvahelsied reeglid enne sünteetiliste eluvormide keskkonda lubamist
http://rabble.ca/news/2010/05/synthia-grounded-un-science-body-considers-curfew-synthetic-biologys-machine-made-micro

Testbiotech calls for strict regulations on synthetic biology´s products (juuni 2010)
http://www.testbiotech.org/en/node/391