Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
USA põllumehed hädas Roundup-resistentse umbrohuga

New York Times
William Neuman ja Andrew Pollack

3. mai 2001

Põllumees Eddie Anderson on olnud 15 aastat keskkonda säästva künnivaba põllumajanduse veendunud pooldaja. Künnivaba tehnoloogia vähendab mullaerosiooni ja väetiste ja taimekaitsevahendite äravoolu põllult. Kuid sellel aastaa on kõik teisti.

Sel hilisel pärastlõunal seisab Eddie Anderson ja vaatab traktoreid põllul siksakitamas. Nad künnavad põldu ja segavad mulda herbitsiide. Varsti külvatakse siia sojauba.
Nii, nagu antibiootikumide liigkasutamine tõi kaasa antibiootikumiresistentsete superbakterite tekke, nii on ameerika farmerite valimatu Roundup´i herbitsiidi kasutamine toonud kaasa kiire superumbrohtude kasvu.

Nendest lahti saamiseks on Anderson ja teised Kesk-Lääne ja Lõunaosariikide farmerid sunnitud pritsima põlde mürgisemate herbitsiididega, rohima käsitsi ja minema tagasi töömahukamate meetodite juurde, nagu regulaarne künd.

“Oleme tagasi seal, kus olime 20 aastat tagasi,“ ütleb Anderson, kes künnab sellel kevadel kolmandikku oma 1200 hektari suurusest maast. Nii palju  pole ta palju aastaid kündma pidanud. “Me püüame aru saada, mis toimib.“

Põllumajandusspetsialistide sõnul võib see kaasa tuua toiduhindade tõusu, väiksema saagikuse, farmi kulude suurenemise ja maa ning vee suurema saastumise.“See on suurim oht tootvale põllumajandusele, mida ealeski oleme näinud,“ ütles Andrew Wargo III, organisatsiooni Arkansas Association of Conservation Districts president.

Esimene resistentne liik, mis põllumajandust tõsiselt ohustama hakkas, avastati Delaware sojapõllult 2000. aastal. Sellest ajast peale on probleem vaid kasvanud ning tänaseks päevaks on 10 resistentset liiki vähemalt 22 osariigis ründamas miljoneid hektareid, ennekõike soja-, puuvilla- ja maisipõldudel.

Superumbrohi võib muuta Ameerika põllumajanduse vaimustuse geneetiliselt muundatud kultuuride vastu leigemaks. Soja, mais ja puuvill, mis on muundatud resistentseks umbrohumürgile Roundup, on muutnud Ameerika põldudel igapäevaseks. Kui aga Roundup enam umbrohu hävitamisega hakkama ei saa, ei ole põllumeestel kuigi palju mõtet kulutada lisaraha kallimate seemnete ostmiseks.

Roundup — algselt firma Monsanto toodang, mida nüüd müüvad ka teised firmad glüfosaadi nime all — on olnud põllumeeste jaoks imerohi. See on laiaspektriline umbrohumürk, on lihtne käitlemiseks ja laguneb kiiremini, vähendades keskkonnamõju. Roundup´i müük tõusis taevani 90ndate lõpus, kui Monsanto tõi turule oma Roundup Ready taimed, mis olid geneetiliselt muundatud kemikaali talume, lubades põllumeestel pritsida oma põlde kemikaaliga igal ajal umbrohu vastu, kahjustamata seejuures kultuuri ennast. Tänasel päeval on 90% USA-s kasvatatavast sojast, 70% maisist ja puuvillast Roundup Ready.
Kuid põllumehed läksid Roundup´i kasutamisega liiale ja umbrohi hakkas kiiresti mürgiresistentseks arenema. “Me räägime siin Darwini evolutsioonist, mis on liigub praegu edasi justkui kiirkerimise nupuga,“ ütleb Mike Owen, Iowa Osariigi Ülikooli umbrohuteadlane.

Nüüd sunnivad Roundupikindlad umbrohud nagu pujukakar ja ambroosia pöörduma tagasi kallimate meetodite juurde,  millest nad loobusid juba aastaid tagasi.

Põllumees Eddie Anderson on hädas eriti tülika mürgikindla umbrohuga – rebasheinaga, mis on muutunud lääne-Tennessee põllumeeste tõsiseks peavaluks eelmisel aastal.
Rebashein võib kasvada 7,5 cm päevas ja olla lõpuks pikem kui 2 meetrit, lämmatades kultuurtaimi; see on nii tugev, et võib teha katki koristusmasinad. Lootuses tappa vaenlane enne seda, kui see võimatuks muutub, künnavad Anderson ja tema naabrid nüüd põlde ja segavad herbitsiide mulda.

See ähvardab võtta ära Roundup-revolutsiooni keskse põllumajandusliku eelise: taimede kasvatamise vähese künniga. Kombineerides Roundup´i ja Roundup Ready taimi, võisid põllumehed künnist loobuda, säilitades siiski kontrolli umbrohu üle. See vähendas mullaerosiooni, kemikaalide äravoolu veekogudesse ja traktorikütuse kasutust.

Kui sagedane kündmine taas vajalikuks muutub, on see „kindlasti keskkonna suhtes negatiivne,“ ütleb Arkansase Ülikooli umbrohuspetsialist Ken Smith. Lisaks ütlevad geneetiliselt muundatud taimedesse kriitiliselt suhtuvad huvigrupid, et suuremate, sealhulgas ka Roundup´ist mürgisemate, herbitsiidikoguste kasutamine, seab kahtluse alla biotehnoloogiatööstsue väite, et GM taimed on keskkonnasõbralikumad.

"Biotehnoloogiatööstus viib meid tööstuse lubadustest hoolimata pestitsiididest rohkem sõltuva põllumajanduse poole, meie aga peame liikuma vastassuunas,“ ütleb Bill Freese, teaduspoliitika analüütik Washingtoni Toiduohutuse Keskuses.

Praegu on teadlaste hinnangul resistentsete umbrohtude hulk veel suhteliselt väike – seitse kuni kümme miljonit aakrit, arvab Ian Heap, kemikaalitööstuse poolt rahastatava organisatsiooni International Survey of Herbicide Resistant Weeds direktor. Soja, puuvilla ja maisi külvipinnad on kokku umbes 170 miljonit aakrit.

Roundup´ile resistetset umbrohtu on organisatsiooni andmetel leitud ka mitmes teises riigis, nagu Austraalia, Hiina, Brasiilia.

Monsanto, firma, mis omal ajal väitis, et resistentsus ei saa kunagi olema tõsine probleem, väljendab täna oma suhtumist ettevaatlikult, manitsedes mitte üle reageerima: „See on tõsine asi, kuid seda on võimalik hallata,“ ütleb  Rick Cole, kes tegeleb firmas USA umbrohu mürgiresistentsuse küsimustega. Loomulikult kaotab Monsanto suure osa ärituludest, kui põllumehed hakkavad vähendama Roundup Ready seemnete kasutamist. "Sa pead Roundup´ile teisi mürke lisama, et umbrohi häviks,“  ütleb Steve Doster, maisi – ja sojafarmer Iowas. "Milleks peaksime siis ostma Roundup Ready seemneid?"

Monsanto väidab, et Roundup´i abil saab jätkuvalt kontrollida sadu umbrohuliike. Kuid firma on olnud piisavalt mures selleks, et astuda väga tavatut sammu – ta on subsideerinud puuvillafarmerite herbitsiidide ostmist konkurentidelt, et segada nad Roundup´iga kokku.

Monsanto ja teisd põllumajandusliku biotehnoloogia firmad aretavad ka GM taimi, mis on resistentsed teistele herbitsiididele. Bayer müüb juba praegu puuvilla ja soja, mis on resistentsed glüfosinaadile. Monsanto uusim mais on vastupidav nii glüfosaadile kui glüfosinaadile ning firma aretab kultuure, mis on resistentsed dicamba´le, vanemale pestitsiidile. Syngenta töötab välja sojaube, mis on tolerantsed Syngenta pestitsidiile Callisto. Ja Dow Chemical aretab maisi ja soja, mis on resistentne pestitsiidile 2,4-D, mis oli peamine Vietnami sõjas kasutatud Agent Orange koostisaine. Siiski ütlevad nii teadlased kui põllumehed, et Roundup on sajandi leiutistest parim ja selle tõhusust peaks säilitama. Glüfosaat “on sama oluline toidutootmises kui penitsilliin haiguste ravis,“ kirjutab Austraalia  umbrohuekspert Stephen B. Powles jaanuaris väljaandes „The Proceedings ofthe National Academy of Sciences.“

USA Teadusnõukogu, mis nõustab valitsust teaduslikes küsimustes, väljastas ka enda poolt eelmisel kuul hoiatuse, et resistentse umbrohu kasutamine muudab geneetiliselt muundatud taimede eelised väiksemaks. Umbrohuspetsialistid kutsuvad põllumehi üles vaheldama glüfosaati teiste herbitsiididega. Kuid glüfosaadi hinnad on langenud sedamööda, kui turule on tulnud konkureerivad geneerilised versioonid, ning põllumehed ei ole kasutamist vähendanud.

"Midagi peab ette võtma," ütleb Louie Perry Jr., puuvillakasvataja, kelle vana-vana-vanaisa asutas farmi Georgias, Moultrie´s juba 1830. aastal.

Georgia on üks neid osariike, mida Roundup´ile resistentsete umbrohtude teke on mõjutanud kõige raskemalt ja Perry sõnul on see muutunud lõunaosariikide puuvillakasvatusele sama suureks ohuks kui kahjuriterünnak 20. saj alguses.

“Kui me praegu midagi ette ei võta, muutub olukord samasuguseks, nagu puuvillamähkuriga oli,“ ütleb Perry, kes on ka Georgia Puuvillakomisjoni esimees. „Me lihtsalt jääme kõigest ilma.“

http://www.nytimes.com/2010/05/04/business/energy-environment/04weed.html?pagewanted=1&hp