Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
EL põllumeeste võimalused valida erinevate taimeseemnete vahel vähenevad pidevalt

IPS

29. jaanuar 2010


Bioloogiline mitmekesisus, mis niigi väheneb kiriesti kliimamuutuste ja intensiivse põllumajanduse tõttu, on saanud uue vaenlase seemnete geneetilise muundamise näol, ütleb üks Saksamaa juhtivaid keskkonnakaitsjaid.

Seemnete geneetiline muundamine on ohtlik selle tõttu, et on "kohe põllumajandusliku ahela alguses ja levib igale poole," ütleb Benedikt Haerlin, kes on olnud nii Greenpeace´i aktivist kui Euroopa Parlamendi liige.

Haerlin on nüüd rahvusvahelise ‘Save our Seeds’ kampaania juht, mida toetab umbes 300 erinevate Euroopa riikide keskkonnaorganisatsiooni.

Praegu püüab kampaania juhtida tähelepanu Euroopa Komisjoni (EK) algatusele lubada "juhuslikku või tehniliselt vältimatut tavaseemne saastumist geneetiliselt muundatud sortidega".

2004. a. septembris püüdis EK suruda läbi direktiivi, mis oleks lubanud kuni 0,7% GMO esinemise maisi- ja rapsiseemnes ilma vastava märgistuseta.

Mahepõllumeeste ja keskkonnaorganisatsioonide raevukas reaktsioon sundis Euroopa Komisjoni eelnõu tagasi kutsuma. Sellest ajast peale ei ole EK mingeid uusi soovitusi väljastanud.

Osad volinikud, nagu Stavros Dimas, kes juhatas Keskkonna Peadirektoraati aastatel 2004-2009, on isegi küsinud, kas sellist lävendit ongi vaja määrata, kuid EK ametlikuks positsiooniks on Haerlini sõnul siiski tulla välja uue ettepanekuga aktsepteeritava seemnete saastumise kohta.

Haerlini sõnul on GMO-dega saastumise nimetamine "juhuslikuks või tehniliselt vältimatuks" eksitav.

"Toidu puhul võib aktsepteerida ideed, et geneetiline saastumist, mis jääb alla 0.9%, ei deklareerita," ütleb Haerlin, "saastunud toidu puhul võin vähemalt kindel olla, et saastumine ei levi keskkonnas edasi."

Seemnete puhul on asi keerulisem. "GM seemned võivad GMO-sid kasvatada mittesoovivate põllumeeste põlde saastada. Kui saastumine on juba toimunud, jääb see nende mureks tõestada, kust saastumine pärineb.Näiteks põllumehed, kes kasutavad seemneid, mis on nende teadmise kohaselt maheseemned, kuid mis on saastunud GMO-dega, jätkavad osa saagi kasutamist seemnena järgmisel hooajal, paljundades ja levitades sellega saastumist.

"Geneetiliselt muundatud taimi kasutava põllumajanduse kõige tähtsam mõju peitub põllumeeste sotsiaalse ja majandusliku konteksti muutumises," ütleb Haerlin. "Üldise reeglina muudab GMO põllumajandus põllumehed sõltuvaks suurest põllumajanduskemikaaliärist ja tekitab konflikte suurmaaomanike ja väiketalunike vahel."

Haerlin süüdistab põllumajanduskemikaalifirmasid, kes kontrollivad ka GM seemnete turgu, selles, et nad kasutavad ära "tagauksi ja puudulikku seadusandlist, et suruda oma seemned turule. Nad teavad, et muudmoodi ei õnnestuks neil oma seemneid müüa."

Haerlin hoiatab ka, et põllumajanduslikud uuringud ja põllumajanduslik areng leiab aset  "aina enam vaid keemialaborites, mitte põldudel, ning on koondunud käputäie firmade kätte."

See toob Haerlini sõnul kaasa maheseemnete ja traditsiooniliste seemnete kadumise. "Tagajärjed keskkonnale võivad olla väga tõsised ja ka väga negatiivsed, ja kui nad peaksid kord teostuma, on ümberpööramiseks liiga hilja," hoiatab Haerlin.

Keskkonna- ja põllumajandusspetsialistide sõnul oli 25 aasta tagasi maailmas vähemalt 7000 seemnekasvatajat, kellest ükski ei kontrollinud rohkem kui 1% seemneturust.

Tänasel päeval on pilti radikaalselt muutunud. Kümme suurimat biokemikaalifirmat, mille hulka kuuluvad Monsanto, DuPont-Pioneer, Syngenta, Bayer Cropscience, BASF ning Dow Agrosciences, kontrollivad üle 50% seemneturust.

"On vaid loomulik, et nede firmade eesmärk on saada kasumit," ütleb Haerlin. " Kasumi suurendamiseks on nad kõik hakanud turu kontrollimise suurendamiseks kasutama ühe ja sama strateegiat, mida nimetatakse "sisendite vertikaalseks integratsiooniks" - seemnetest pestitsiidideni, kõik ühelt firmalt, sama bränd."

Selline "põllumajnduslike sisendite vertikaalne integreerimine" on muutnud arengumaade põllumajanduse kahe kasti äriks, ütleb Šveitisi Tehnikainstituudi bioloogilise ohutuse ja põllumajandusega tegelev teadlane Angelika Hillbeck.

"Arengumaades on [välja kujunenud] põllumeeste klass, kellel on suured istandused ja piisavalt raha, et lubada endale osta suurtelt biokemikaalifirmadelt kõiki sisendeid, seemntest ja väetistest pestitsiidide ja säilitsuaineteni," ütleb Hilbeck. Kuid on ka väikeste põllumeeste kast, kelle jaoks biokemikaaliturg on haardeulatusest väljas.

Lisaks on GM seemned tõrjunud välja maheseemned ning vähendavad botaanilist mitmekesisust, eriti arengumaades ning kiirendavad bioloogilise mitmekesisuse kadumist.

Kõik EL liikmesriigis on ühinenud ÜRO kampaaniaga, mille raames 2010. aastat nimetatakse "Bioloogilise mitmekesisuse aastaks", et rõhutada vajadust kaitsta taimestiku ja loomastiku mitmekesisust.

Jaanuaris Berliinis kampaania algatanud ÜRO on tunnistanud, et 2003. aastal vastu võetud eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010 ei ole võimalik saavutada.

Samal ajal näib, et Euroopa pühendumine bioloogilise mitmekesisuse kadumise pidurdamiseks ei ole muud kui silamkirjalikkus, sest sellest ajast peale on Euroopa institutsioonid tegelikkuses toetanud hoopis rahvusvahelisi firmasid, kelle eesmärgiks on legaliseerida geneetilist saastumist.

Lisaks tundub Euroopa ametkondades toimivat "pöörlevate uste" fenomen, mis seob osad juhtivametnikud üsna otseselt biokeemia erasektori ja põllumajandusäriga, nagu näitab Suzy Renckens´i juhtum.

Kuni 2008. aastani oli Renckens Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA) GMO osakonna juht ja GMO-de mõjusid hindava Euroopa teadlaste paneeli koordinaator. Kuu aega pärast EFSAst lahkumist sai Renckensist Euroopa ühe suurima firma, Syngenta, oisakonna juht. Osakonna ülesandeks on lahendada Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida seadusandlusega tekkivaid muresid.

Renckensi enda sõnul teeb ta nüüd  Syngenta heaks lobby, mille eesmärgiks on mõjutada EL otsuseid geneetiliselt muundatud organismide kohta.

See on sisuliselt sama valdkond, mille eest ta EFSAs tööl olles vastutas.

Haerlini sõnul nõuab ‘Save our Seeds’ EK ja teistelt EL politiilistelt võimudelt seemnete GMO-dega saastumise keelamist ja on algatanud ka petitsiooni, millega praeguseks hetkeks on ühinenud üle 200 000 EL kodanikku.

Petitsioonis on muuhulgas kirjas, et "GMO-de kontrollimatu levik ja paljunemine on vastuolus ettevaatusprintsiibiga nii keskkonna- kui inimetrvise valdkonnas" ning et "seemnete puhtuse peavad tagama GMO-de tootjad ja kasvatajad, mitte need, kes soovivad jätkata GMO-vaba tootmist ja GMO-vabade toodete tarbimist."

"GMO-de lubamisega seotud kulusid ei pea kandma tarbijad ja kindlasti mitte põllumehed," on kirjas petitsioonis. "Vastutust peavad kandma GMO-de tootjad. Seda peab tagama ka teiste direktiivide, regulatsioonide ja muu seadusandluse abil, enne kui [seemnete saastumine] lubatakse."

‘Save our Seeds’ algatust koordineerib Berliinis asuv mittetulundusühing Foundation on Future Farming, mis tegeleb ka mahepõllumajanduse arendamisega.
http://ipsnews.net/news.asp?idnews=50153