Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Brasiilia põllumeeste sõda Monsantoga

Diário de Cuiabá
29. jaanuar 2010


Brasiilia osariigi Mato Grosso põllumehed kuulutasid sõja rahvusvahelisele firmale Monsanto, GM Roundup Ready soja tehnoloogia omanikule.
Katsetanud ära kõik võimalused veenda firmat dialoogi pidama, kaaluvad nüüd kasvatajad kohtusseminekut.

Cuiabá´s valmistab põllumeeste liit Aprosoja ette hagi. 500 km põhjapool, Sinop´is, arutavad põllumehed sama küsimust.

Aprosoya sooviks on saada selgusele, kas patendist tingitud litsentsitasu, mida sojakasvatajad maksavad, on üldse kohane.
"Me tahame teada, millised patendid seda litsentsitasu põhjustavad. Mõne patenditüübiga ei olekski firmal meie käest üldse midagi nõuda. Samuti peame teadma, kaua patent kehtib," selgitab Aprosoja president Glauber Silveira.
Mato Grosso´s suurenes sel aastal GMO-de külvipind 2,6 miljonilt hektarilt (2008/09 saak) pea 3 miljonile hektarile. Külvipinna suurendamine suurendab Monsanto tulu 15,2 miljinilt eurolt 15,6 miljonile (15.38%). Tootjate tehtud arvutuste järgi küsib Monsanto oma patendi kasutamise eest 5,85 eurot hektari kohta.

Aprosoja soovib Monsantolt põhjalikku selgitust litsentsitasude põhjendatuse kohta. "Oleme teada saanud, et Monsanto püüab Mato Grosso seemnetootjaid veenda vaid tootma GM seemneid," ütleb Silveira. Pool Mato Grosso sojakasvatusest on GM, mis teeb kokku umbes 6 miljonit hektarit.

Ka Sinop´i Maaliit on teinud läbi mitu kohtumist ilma mingi positiivse tulemuseta ning kavatseb esitada Monsanto vastu hagi. Nagu mujalgi Mato Grossos, on pool Sinop´i sojast muundatud glüfosaadiresistentseks ning sealgi vaevab põllumehi seemnetasude küsimus.
Maaliidu president Antônio Galvan seletab, et seemne eest tasu küsimisel on kaks etappi: esimest korda siis, kui seemet ostetakse: "Jaanuaris küsisid nad R$0.45 seemne kilo eest, mis moodustab 30% koti hinnast."
Kuid peamine küsimus on teises etapis, kus toode liigub põllult ära. Hoidlatesse jõudmisel testitakse seemet - kas see on geneetiliselt muundatud või mitte. Sagedaseks probleemiks on see, kui saastunud on tavaseeme ja kasvatajad peavad maksma patenditasu, kuigi nad ei ostnud endale GM seemet. Saastumise põhjuseks on tolmlemine kõrvuti asetsevate põldude vahel ning koristusmasinate puudulik puhastamine. Ja nii muutubki saak testimisel GMO-sid sisaldavaks.

 http://www.diariodecuiaba.com.br