Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Teadus ja äri

New Scientist, UK
Stuart Parkinson & Chris Langley
9. november 2009

Kas kommertssurve mõjutab teadust negatiivselt? See debatt on kestnud juba nii kaua, et tavaliselt ei tekita see muud emotsiooni kui vaid ükskõikne õlakehitus.

Kuid me ei saa piirduda vaid sellise vastusega. Uus raport organisatsioonilt Scientists for Global Responsibility (SGR) näitab probleemi nii ulatuslikuna, et me ei saa endale lubada ükskõikset suhtumist.

Raport analüüsib viie ärisektori mõju teadusele ja tehnoloogiale viimase 20 aasta jooksul. Neist kahe - ravimi- ja tubakatööstuse - kahjulik mõju on varemgi tähelepanu keskpunkti sattunud. Kuid lisaks on raportis käsitletud ka nafta ja gaasi, riigikaitse ning biotehnoloogia sektorit, mis pole siiani põhjalikuma analüüsi objektiks sattunud.

Me leidsime palju häirivaid äripoolseid mõjutusi teadusele ning tõestust sellele, et sarnased probleemid esinevad erinevates akadeemilistes distsipliinides.

Viimaste kümnendite jooksul on nii USA, UK kui teiste riikide poliitika fundamentaalselt muutnud akadeemilist maastikku, püüeldes suuremate tulude poole. Ülikoole suunatakse muutuma kommertslikumaks, alates patentide võtmisest kuni selleni, et prioriteerida tuleb teadusuuringuid, mis lubavad lühiajalist majanduslikku kasumit. Äri ja ülikoolide partnerlus levis kulutulena ning on tänaseks toonud kaasa olukorra, kus mõned ditsipliinid on tööstusega nii läbi põimunud, et vähestel akadeemikutel õnnestub säilitada oma sõltumatus.

Näiteks keemiline tehnoloogia ja geoloogia on tihedalt seotud naftafirmadega ja Suurbritannia ülikoolides on raske leida sellega tegelevaid osakondi, mis ei saa raha tööstuselt. Ja paljudel bioteaduste osakondadel on ulatuslikud sidemed biotehnoloogia- ja ravimitööstusega. See loob äärmiselt suure potentsiali huvide konfliktiks. Probleemi on pikka aega tunnistatud meditsiiniuuringute valdkonnas ning ajakirjad on hakanud seda ka kiritseerima, teistes distsipliinides on harvaks nähtuseks isegi probleemi arutamine, rääkimata sellest, et keegi hakkaks probleemi vältimiseks tegutsema.

Selliseid probleeme peab aga võtma tõsiselt, sest nad võivad teadusuuringute kvaliteeti ja usaldusväärsust olulisel määral kahandada. Ehk illustreerib probleemi kõige ilmekamalt "kallutatus sponsori suunas", kus uuringute käigus saadakse just see tulemus, mis sobib rahastajale (The Journal of the American Medical Association, vol 290, p 921).

Teiseks hästidokumenteeritud probleemiks on vajakajääk selliste tulemuste avalikustamisel, mis ei ole rahastajale soodsad.

Teadust mõjutavad negatiivselt ka eksitavad sõnumid tööstuse poolt rahastatavatelt lobby-gruppidelt. Sellised taktikad on taas laialt tuntud just tubaka- ja naftatööstuselt, mis vaidlustavad terviseuuringute tulemusi ja sponsoreerivad kliimaskeptikuid. Vähem on saanud tähelepanu teatud patsiendigruppide rahastamine farmaatsiafirmade poolt ja (vahel varjatud) PR firmade kasutus biotehnoloogia firmade poolt GMO-debatis. Edaspidi tekitab see ilmselt probleeme ka avalikes debattides sünteetilise bioloogia üle.

Teiseks teaduse kokkukukkuvaks alustalaks on see, et kadunud on vabadus määrata avaliku teaduse prioriteete selliselt, et nad teeniksid avalikku huvi. Valitsused keskenduvad järjest enam konkurentsivõimele ja ärihuvid survestavad riiki kui rahastajat, osaledes fondide nõukogudes. Selle tulemusena peavad keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide uuringud ja nn "sinise taeva uuringud" [uuringud, mille tulemusena ei pea kohe sündima midagi rakendatavat] rutiinselt taanduma lühiajaliste majanduslikke võite lubava teaduse ees.

Näiteks on põllumajandusteaduses muutunud domineerivaks geneetika - suures osas selle tõttu, et geneetilise muundamise tehnoloogiad on lihtsalt patenteeritavad. Ning see ei domineeri mitte ainult erasektori poolt rahastatavas teaduses, vaid juhib ka riiklikult rahastatava teaduse eemale teadustöödest, mille aluseks on teistsugune lähenemine või mille aluseks on lihtsad lahendused, mis ei nõua intensiivset tehnoloogia kasutamist.

Selle tulemusena tegeletakse teadusuuringutes nt väga vähe vähest sisendit nõudva põllumajandusega, mis nõuab minimaalset kunstväetiste ja pestitsiidide kasutamist ning on odavam ning kasulikum vaesematele põllumeestele. Samuti ei rahastata adekvaatselt toidu jaotusvõrgu ja transportimise võimaluste parandamiseks vajalikke uuringuid.

Veel ühe näitena võib tuua julgeoleku-uuringuid, milles keskendutakse peamiselt uue sõjatehnika väljatöötamisele. Uuringud, mis aitaksid mõista konflikti põhjuseid või toetada läbirääkimisi ja leppimisprogramme, saavad vaid imepisikese osa neist miljarditest dollaritest, mida kulutatakse iga aasta militaarraudvara arendamiseks. Ja enamasti avaliku raha eest.

Ilustamata öeldes, ei tehta suurt osa avalikkuse rahastatavast teadusest enam avalikkuse huvides. See ei takista aga poliitikuid enesega rahulolevalt väitmast, et kommertsmõju kahjustavad tagajärjed on tähtsusetud.

Siiski on mitmeid teadlasi, kes märkavad neid mõjusid ja on neist häiritud. Mõned võtavad vaevaks selle välja öelda. Näiteks püüavad UK Open University teadlased suruda läbi uusi eetilisi äripartnerluse standardeid, mille järgi ülikool võiks käituda suurt sõjaliste uuringute lepingut täites.

Kuid sellised algatused on harvad. Teadlased on väga motiveeritud mitte tõstma kära, kui nende osakond saab tööstuselt rahalist toetust. Seda süvendavad veelgi tööstusega sõlmitavate lepingutega sageli kaasnevad konfindentsiaalsuse nõuded.

Sõltumatu teaduse kaitseks on vaja reformi - valitsuse poliitika tasandilt teadusuuringu tasandini. SGR teeb selleks soovitusi, nende hulgas igasuguste akadeemilise asutuste ja äriettevõtte vahelise rahastuslepete avalikustamine; äri-ülikoolide partnerluse eetilised standardid; ajakirjade poolt huvikonfliktide jälgimine; avalikkuse suurem kaasamine teadusprioriteetide määratlemisse ning ennekõike valitsuspoliitika muutmine selliseks, et ei oleks soositud kiired äriprioriteedid.

Ka teadlased peavad hakkama probleemidest avalikult rääkima, et otsustajad neid kuuleksid. Üheks võimaluseks on järgida Open University töötajate eeskuju.
http://www.newscientist.com/article/mg20427335.400-stop-selling-out-science-to-commerce.html?DCMP=OTC-rss&nsref=comment-analysis

SGR raport Science and the Corporate Agenda - lae alla siit: sgr_corp_science_full
või vt. http://sgr.org.uk/SciencePolicy/CorporateInfluence.html

 

Sarnasel teemal:

Bioscience for Life? Who decides what research is done in health and agriculture? GeneWatch report
http://www.genewatch.org/uploads/f03c6d66a9b354535738483c1c3d49e4/Bioscience_for_life.pdf