¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Roheline Revolutsioon ei olnud piisavalt roheline

Graham Harvey, The Times,
14. september 2009

Norman Borlaug päästis näljast miljonid inimelud. Kuid mitukümmend aastat hiljem ähvardavad tema meetodid planeedi tervist.

Minu põlvkonna jaoks, kes kasvas üles sõjajärgsetel toiduratsioonidel, tundus idee sellest, et toitu on alati palju ja see on odav, sama tõenäoline kui telefon, mida saab taskusse pista ja kaasa võtta.

Paljude minuvanuste jaoks olid Thomas Malthus´e rõõmutud ennustused liigagi usutavad. Malthuse sünge teooria järgi kasvab inimpopulatsioon alati kiiremini kui toiduvarude hulk.

See tähendas, et kõik suurejoonelised ideed progressi kohta võis ära unustada. Iga sotsiaalne edasiareng pidi tooma kaasa mitte midagi muud, kui vaid nälga.

Sellel nädalavahetusel [12.09.09 - tõlkija märkus] siit ilmast lahkunud agronoomi Norman Borlaug´i suureks saavutuseks oli see, et ta võttis meilt ära selle sajanditevanuse hirmu. Vähemalt sellelt osast inimkonnast,  kes elab rikkas Läänemaailmas.

Borlaugile Nobeli Rahupreemia toonud aretustöö seisnes selles, et ta aretas nisusordi, millel oli märkimisväärselt lühike kõrre osa. Tollel ajal olin veel noor põllumajandusajakirjanik ning mäletan, kuidas kirjutasin loo ühest  sellisest sordist, ühest esimestest, mis jõudis Suurbritanniasse - Hobbit.

Võrreldes pikemate traditsiooniliste nisusortidega kulutas lühikõrreline versioon vähem energiat kõrre arengule, mille tulemusena saadi oluliselt suurem nisusaak. Kuid selleks vajas nisu suurtes kogustes kunstväetisi. Kord ütles Borlaug, et kui kõrgesaagilised nisu ja riis olid katalüsaatorid, mis kutsusid esile revolutsiooni, siis kunstväetised olid kütus, mis oli vajalik selle edasiseks kestmiseks.

Borlaugi Roheline Revolutsioon tõi Indias ja Pakistanis kaasa nisusaagi suurenemise pea kahekordseks 1960ndate lõpus. Nende uute sortide abil on väidetavalt suudetud päästa vaat et miljard inimest.

Viimase 30 aasta jooksul on Lääne valitsused matnud palju raha niinimetatud kõrgsaagikate teraviljasortide tootmisesse. Üheks esmaseks tulemuseks olid kurikuulsad viljamäed 1970datel ja 1980ndatel, mis selle asemel, et leevendada nälga, andsid väga suure panuse vaestes riikides toidutootmise õõnestamisse. Borlaug tahtis, et tema meetodeid kasutatakse kõigi planeedi inimeste heaolu suurendamiseks. Selle asemel võtsid need meetodid enda kätesse tööstusriigid, millel oli raha, et maksta kallite seemnete ja väetiste eest. Seal, kus vaesed riigid võtsid need kasutada, toimus see sageli niigi halvava laenukoorma suurendamise arvel.

Täna on Borlaug'i ideed globaalse toidusüsteemi alustalaks. Kolmel neljandikul maailma haritavast maast kasvatatakse teravilja ja õlikultuure.

Enamus sellest kasvatusest sõltub väga suures ulatuses naftatööstusest, kasutades selle abil saadud nitraatväetisi, pestitsiide, diiselkütust ja põllumajandusmasinaid.

Kuigi Roheline Revolutsioon on kahtlemata andnud maailmale rohkem toitu, on see endaga kaasa toonud ka murettekitavaid tagajärgi.

Maailmapanga poolt rahastatud uurimuses põllumajanduse olukorrast jõudsid teadlased järeldusele, et kasu on jaotunud ebaühtlaselt. Ning sama häiriv on see, et revolutsioon tõi endaga kaasa ulatusliku keskkonnakahju, mis võib vähendada planeedi võimet toita tulevasi põlvkondi.

Kaasaegne teraviljakasvatamine on toonud kaasa mitte vähem kui 1,9 miljoni hektari põllumajandusmaa degradeerumise. Nisu ja teiste ühe-aastaste teraviljakultuuride pikaaegne kasvatamine toob vältimatult kaasa mulla kahjustumise.

Maad küntakse ja kasutatakse kasvatuseks igal aastal ning suhteliselt pika perioodi vältel jäetakse ta "alasti" - olukord, mida looduses esineb haruharva. Taimestikust paljas mulla orgaaniline aines hakkab oksüdeeruma, vabastades atmosfääri süsinikku ning suurendades sellega kasvuhoonegaaside hulka. Protsessi kiirendab veelgi kunstväetiste ja taimekaitsevahendite intensiivne kasutamine. Orgaanilise aine kadu muudab mullastruktuuri nõrgaks, see muutub ebastabiilseks ja vihmavee või tuule tagajärjel tekib kiiresti erosioon.

Maailma muld erodeerub kiiremini kui kunagi varem inimkonna ajaloo vältel. Hinnanguliselt uhutakse vooluveekogudesse igal aastal neli tonni mulda iga planeedil elava mehe, naise ja lapse kohta. Kogu meie tehnoloogilisest arengust hoolimata sõltub aga ka meie tsivilisatsioon sellest õhukesest mõnesentimeetrisest mullakihist, mis katab Maad. Kaotades seda sellise kiirusega näivad tulevikuväljavaated üsna rõõmutud.

Vaatamata kõikidele lootustele, mis 1960ndatel nii kõrged olid, on raske näha Boralug´i süsteemi rohkemana kui vaid osalise eduna.  Süsteemi nõrkus seisneb selles, et me sõltume käputäiest üheaastastest kultuuridest, mida ei saa kasvatada, tarbimata seejuures intensiivselt fossiilkütust.

Maailmapanga raporti autorite poolt esitatud üleskutse jätkusuutlike meetodite kasutamiseks sisaldab praktiliselt vältimatult suuremat mitmeaastaste taimede kasutamist, iseäranis rohumaade kasutamist loomade toitmiseks.

Üheks Rohelise Revolutsiooni põhjustatud teravilja ületootmise tagajärjeks on see, et üle poole maailma teraviljast läheb tänapäeval loomasöödaks.

Lehmad ja veised, kes mäletsejatena on kohanenud karjamaadel toitumiseks, on nüüd hoopis kinni lautades ja neid söödetakse teraviljaga.

Pidevalt tuleb juurde tõendeid sellest, et taoliselt toodetud piima- ja lihatooted on vähem tervislikud kui karjamaal peetud loomade toodang.

Üheks Borlaugi läbimurde kurvaks tulemuseks on see, et degradeerime nüüd kogu maailmas haritavat maad, et toota liha- ja piimasaadusi, mis on halvemad kui need, mida saime karjamaal peetud loomadelt.

Samal ajal kui Boralug´i revolutsioonilised teraviljad sõltuvad peamiselt naftast, tarbivad maailma rohumaad, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased taimed, päikeseenergiat.

Mitmeaastased taimed säilitavad oma juurestiku aastast aastasse ja seega ei nõua väetisi ja taimekaitsevahendeid,  nagu taimed, mida külvatakse iga aasta uuesti seemnest.

Erinevalt teraviljast on rohumaad meile kindlaks ja jätkusuutlikuks liha- ja piimatoodete allikaks. Ja segakultuuride kasvatuses kindlal kohal olev ristik lubab meil kemikaale kasutamata taastada põllumajandusmaa viljakuse.

Kuid on ka teine ja olulisem põhjus hakata loobuma Borlaug´i viljadest ja kasutama rohumaid. Üleminek tööstuslikule teraviljakasvatusele on märkimisväärselt suurendanud kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris. Hästi majandatavad rohumaad võiksid selle protsessi ümber pöörata.

Rotatsioonis karjatatavad rohumaad suudavad siduda mulla orgaanilisse ainesse suuri koguseid atmosfääris leiduvast süsihappegaasist.  Austraalia teadlased on jõudnud järeldusele, et kui kogu maailma põllumehed, kes karjatavad loomi, majandaksid selliselt, võiks iga-aastaselt  seotava  süsiniku hulk ületada iga-aastaseid emissioone. See oleks tõeline Roheline Revolutsioon, mis lisaks toiduga varustatusele võiks taastada ka meie planeedi tervise.

  Graham Harvey is author of The Carbon Fields: How Our Countryside Can Save Britain

http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/columnists/guest_contributors/article6833080.ece