Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-d ja näljahäda

Geneetilise muundamise tehnoloogia advokaadid väidavad, et GMO-de kasutamine oleks suurepärane vahend tagada suurenevale elanikkonnale toitu.

Kahtlemata areneb geneetilise muundamise tehnoloogia pidevalt ja kuigi praegu turul olevad GMO-del, mis on muudetud umbrohumürki taluvateks (laias laastus 75% kõikidest GMO-dest) või bakteritoksiini sünteesivateks (ümmarguselt 25% kõigist GMO-dest) ei ole maailma äratoitmiseks potentsiaali, küllap ei ole võimatu, et tehnoloogia jätkuva arengu korral see potentsiaal tekib ja luuakse põuakindlad, vett vähem tarbivad ja muud taolised GMO-d.

Erinevate distsipliinide esindajate vahel on üsna suur konsensus selles, et toidunappus on oluliselt suuremal määral poliitiline ja majanduslik küsimus kui saagikuse küsimus, et toidupuudus ja nälg on enamasti - ja jääb olema - vaeste arengumaade pärusmaa. Mitte toidu puudumine maailmas, vaid majandushoovad ja poliitilised kokkulepped - väga erinevatel tasanditel - on sageli põhjuseks, miks toit ei jõua nälgivate inimesteni. Samad põhjused tekitavad ja suurendavad vaesust, mis on nälgimsie esmaseks põhjuseks, sest inimestel ei ole võimalust toitu osta.

Sellel taustal muutub väga kaheldavaks, kas GMO-d võiksid näljahäda leevendada.

GMO-d on kallid "tehnoloogiaimed", mida vaeste riikide puuduses vaevlevad põllumehed ei saa endale kuigi lihtsalt võimaldada. Patneteerimisseadused töötavad sulaselgelt vaeste riikide põllumeeste vastu ja suurte biotehnoloogia firmade kasuks, lubades neil muuhulgas saada tulu ka põlisteadmiste patenteerimisest - sageli ilma nõusolekut küsimata ja enamasti põliselanikega tulu jagamata.

Ja kui GMO-d aitaksid nälgimist vähendada, kas ei peaks esimene riik, kus nälg väheneb, olema USA-s, kus kasvatatakse kõige rohkem GMO-sid maailmas? 2009. aasta seisuga muutub ka seal nälg aina tõsisemaks probleemiks:
Hunger a growing problem in America, USDA reports
(The Washington Post, 2009)
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/11/16/AR2009111601598_pf.html

Lähemalt loe GMO-dest ja arengumaadest
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=405&Itemid=79

Kuna GMO-de rakendamine kord toidu-, kord kliimakriisi vankri ette kerkib aastate jooksul esile ikka ja taas, võib soovitada lugeda Naomi Klein'i artiklit sellest, kuidas suurriikide valitsused ja suuräri kasutavad kriisiaegu, et suruda läbi äriliselt äärmiselt tulusaid, ent avalikkuse silmis ebapopulaarseid tegevusi.
Disaster Capitalism: State of Extortion
lugemist väärib kogu artikkel, ent GMO-sid puudutab viimane osa - Food Price Shock
http://www.naomiklein.org/articles/2008/07/disaster-capitalism-state-extortion