Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-d ja biokütused
21. sajandil on olnud palju juttu keskkonnasõbralikust biokütusest. Biokütuse kasutamise eesmärgina nähakse maailma energiasõltuvust toornaftast, lisaboonusena  - kliimamuutuste pidurdamist.

Naftasõltuvus

Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Kasutusse on tulnud mõiste nafta tarbimise tipp (peak oil), mis osade prognooside järgi saabub lähitulevikus.

Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Kuna sama selge on see, et kõik me tarbime – ja tahame ka edaspidi tarbida – energiat, on oluline fossiilkütuste kõrval ka teiste energiaallikate olemasolu.

Nafta ja kivisöe alternatiivina nähakse tuule-, päikese- ja hüdroenergiat, viimastel aastatel on aga teravamalt esile kerkinud biokütuse kasutamise idee.

Biokütus

Biokütuse all peetakse silmas orgaanilise aine kasutamist energiaallikana. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset  päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake.

Sageli räägitakse biokütustest trrnspordisektori kontekstis – seega siis alternatiivsetest mootorikütustest. Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest (rapsi- ja sojaõli) ja loomsetest rasvadest. Kolm neljandikku maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist. Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata. Bioetanooli peamiseks alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad põllukultuurid. Etanooli saab nii puhta kütusena kui segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (tina, aromaatsed ühendid jt) asemel. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada.

Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist – puidust või põhust. Teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid.

Reeglid

EL eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks see, et 10% Euroopa transpordisektoris  kasutatud kütusest oleks biokütus. Kuna siinkohal kasutatakse praktiliselt vaid põllumajandusest saadud kütust, on seda hakatud nimetama ka agrokütuseks. Oma toodanguga seda saavutada näib ebareaalne ning Euroopa plaanid toetuvad sellele, et kütust tuuakse suurel määral arengumaadest, kus kliima on soodsam ja tootmine odav. Euroopa biokütuse eesmärkide täitmine muudab arengumaade põllumajandust ja maakasutust, võttes sageli maaära põliselanikelt. Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth on analüüsinud agrokütustega kaasnevaid trende Aafrikas, raportit loe siit: africa_up_for_grabs

Probleemid

Biokütuste suurepärane omadus on see, et tegemist on  – vähemalt teoreetiliselt – taastuvenergiaga. Nende heaks küljeks peetakse ka seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk süsihappegaasi kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO2 – neutraalseteks ja võib öelda, et tegu süsihappegaasitaaskasutusega.

Kahjuks on see pilt aga liiga roosiline. Tegelikkuses ei ole biokütuste tootmine kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 – neutraalne, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeid, mille jaoks on vaja fossiilkütust. Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks - kõik see põhineb nafta kasutamisel. Ja mitmed uuringud näitavad, et globaalse soojenemise pidurdamise asemel võivad intensiivsete põllumajandusmeetoditega kasvatatud agrokütused seda hoopis kiirendada. Kuna peamisteks biokütuseks kasutatavateks taimedeks on õlipalmide kõrval raps ja mais, mis sageli on geneetiliselt muundatud ja soja – mis pea alati on geneetiliselt muundatud, siis on agrokütuste küsimused sageli seotud GMO-de küsimustega. Agrokütused kipuvad suurendama GMO-de kasutust ja kuna enamus neist on herbitsiidiresistentsed GMO-d, siis seda suurem on nendest tingitud kahjud.

Lisaks põllumajanduse intensiivse olemusega seotud probleemidele võetakse – osaliselt EL siduvatest eesmärkidest innustatuna - agrokütuste kasvupinna laiendamiseks maha vihma- ja põlismetsi, mis ei taastu. Lisaks sellele, et seejuures paiskub õhku puudesse talletunud süsihappegaasi, hävivad ka paljude liikide elukeskkonnad. Kuna enamus agrokütustest kipub olema toodetud väljaspool Euroopast, on areng jõudmas selleni, et rikkad riigid teevad arengumaadest oma agroenergiaistandused.

Agrokütuste kriitikavaba edendamise tagajärjed on kurvad: monokultuurina ulatuslikult kasvatatavad agrokütused on põhjustanud ulatusliku metsade hävitamise, vaesumise ja kohalikele kogukondadelt maa äraõtmise, bioloogilise mitmekesisuse hävimise, inimõiguste eiramise, vee- ja mullasaastumise ja toidujulgeoleku kadumise, sest toidutaimede kasutamine kütusena konkureerib vältimatult toiduainetööstusega põllumajandusmaa pärast ja mõjutab toiduhindade kujunemist.

Teise põlvkonna vedelkütused on, nagu öeldud, veel arengujärgus, kuid ilmselt ei lahenda probleemi ka nemad, sest tõenäoliselt kaasneb nendega samuti tööstuslik puuistanduste üleekspluateerimine.

Transpordisektori energiaprobleemide võimalikud lahendused

Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) märgib oma 2008. a arvamuses, on diiselkütuse või bensiini agrokütusega osalise asendamise strateegiline kehtestamine üks kõige väiksema tõhususe ja kõrgema hinnaga kliimakaitsemeetmeid ning tähendab praegu rahaliste vahendite ülimalt valet kasutamist. 

Nagu paljud teisedki huvigrupid, näeb EMSK probleemi leevendamist transpordi vältimise poliitika rakendamises ja transpordiliikide osakaalu muutmisega, eelistades kliimasõbalikumaid sõidukeid nagu raudtee, ühistransport ja laevad. Tehnilises plaanis ei näe EMSK motoriseeritud eratranspordi tulevikku mitte sisepõlemismootoris, vaid taastuvat energiat kasutavates elektrimootorites. "Selleks, et VW-Golf saaks läbida 10 000 kilomeetrit, tuleks EMPA andmete kohaselt külvata agrodiisli tootmiseks rapsi 2 062 ruutmeetri suurusele põllumaale. Päikesekollektoritel oleks aga 10 000 km läbimiseks vajaliku energia tootmiseks aastas vaja 37 m2 pinda — umbes kuuekümnendik rapsipõllust," tsiteerib EMSK.

EMSK ei mõista, miks peaks poliitiliselt kõige enam toetama just kõige kallimaid meetmeid, seda enam, et lisaks majanduslikele küsimustele on vastuseta ka suur hulk keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid küsimusi.

Viidates 2007. aasta novembris avaldatud, energiatootmisesbiomassi kasutamist käsitlevale soovitusele märgib EMSK, et Saksamaa Liitvabariigi Põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu arvates võtavad pikas perspektiivis taastuvate energiaallikate seas juhtpositsiooni päikese- ja tuuleenergia, muuhulgas ka seepärast, et neil on biomassiga võrreldes märgatavalt suurem potentsiaal. Teadusnõukogu nimetatud põhjused on seotud samade probleemidega, mis on ära toodud üleval:

*) Päikeseenergia puhul on võimalik kasutada maa-alasid, mis ei konkureeri toiduainesektori jaoks biomassi tootmisega; ning pinnaühiku kohta on võimalik toota märkimisväärselt rohkem energiat kui bioenergia puhul.

* ) Ülemaailmne põllumaa nappus viib selleni, et nafta hinna kerkimisel tõuseb ka bioenergia hind; ning selle tulemusel tõuseb kõigi põllumajandustoodete hinnatase. Sellega seoses tõusevad ka bioenergiarajatiste toorainekulud, samas kui tõusvad nafta-, söe- ja gaasihinnad muudavad päikeseenergia pigem kasutoovamaks.

* ) Põllumaade nappuse korral viib bioenergia kasutamise kohustuslik laiendamine selleni, et kasutusele võetakse maaalad, mida seni ei kasutatud põllumajanduslikuks tootmiseks (rohumaade kasutusele võtt, metsade hävitamine) või siis intensiivistatakse maa-alade majandamist. See põhjustab CO2 ja N2O heitkoguste suurenemist, nii et põllumaadel bioenergiatoodete tootmise suurendamise lõpptulemus võib olla kliimakaitse seisukohast lausa negatiivne.Järgenavalt leiate valiku viiteid artiklitele ja ülevaadetele biokütuste kohta

Järgenavalt leiate valiku viiteid artiklitele ja ülevaadetele biokütuste kohta. Head lugemist!

Eesti keeles:
EMSK arvamus:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:077:0043:0043:ET:PDF

Eesti meediakajastusi biokütustest:
Masu ja biokütus (2009)
http://www.epl.ee/artikkel/470864

Maailmapank: toiduhindade tõusu põhjustas biokütus (2008)
http://uudised.err.ee/index.php?06126994

Rapsist diislikütus: kallis ja tõrjutud (2008)
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/rapsist-diislikutus-kallis-ja-torjutud.d?id=23959199

Raport: Biokütus toob nälja ja vaesuse (2008)
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=284856

Biokütus peaks olema loodussõbralik, kuid sellelgi on ohud (2007)
http://www.postimees.ee/100707/esileht/valisuudised/270961.php

Repliik: Metsad või biokütus? (2007)
http://www.virumaateataja.ee/170507/esileht/arvamus/15038386.php

Biokütuste tootmine annab kliima soojenemisele hoogu juurde (2007)
http://www.tarbija24.ee/011107/lisad/teadus/284553.php

Biokütus viib leiva laualt (2007)
http://www.eetika.ee/296228

Biodiisel annab kliima soojenemisele hoogu (2007)
http://www.ap3.ee/?PublicationId=e1531063-83e8-47e4-8bfc-44876f273da2

Biokütus autosõitu odavamaks ei tee (2005)
http://www.epl.ee/?artikkel=298032

Valik linke, kus saab biokütustega seotud probleemidest lugeda inglise keeles:

http://www.monbiot.com/archives/2005/12/06/worse-than-fossil-fuel/
http://www.biofuelwatch.org.uk/
http://www.birdlife.org/news/features/2006/06/biofuels.html
http://www.globalforestcoalition.org/img/userpics/File/publications/Therealcostofagrofuels.pdf
http://www.rainforest-rescue.org/

Uudiseid:

* Wood based bioenergy: the green lie: The impact of wood-based bio-energy on forests and forest dependent people; Global Forest Coalition (mai 2010)
http://www.globalforestcoalition.org/img/userpics/File/briefing%20paper%20bioenergy_final_1.pdf 

Friend of the Earth raport “Losing the plot - the threats to community land and the rural poor through the spread of the biofuel jatropha in India” (aprill 2010)
http://www.foeeurope.org/agrofuels/index.html

Commission withholding key research on environmental impacts of biofuels (veebruar 2010)
http://www.transportenvironment.org/News/2010/2/Commission-withholding-key-research-on-environmental-impacts-of-biofuels/