Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-de ja pestitsiidide mõjusid alahinnatakse süstemaatiliselt

CRIIGEN, juuli 2009

Kaheksa teadlase poolt avaldatud uurimus seab kahtluse alla põllumajanduslike GMO-de arendajate ja lubasid väljastavate USA ja Euroopa ametkodade võimekuse GMO-de ja pestitsiididega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks, väites et nad alahindavad rutiinselt GMO-de pestitsiidide sekundaarseid mõjusid.

Artikli autoriteks on Prantsuse, Itaalia, Suurbritannia, Uus-Meremaa ja Ameerika teadlased ja see on avaldatud ajakirjas International Journal of Biological Science.

Prnatsuse sõltumatu teadusorgansiatsiooni CRIIGEN sõnu näitab hindamise ebaadekvaatsust selgelt viis, kuidas nii Euroopa Toiuduohutuse Amet (EFSA) kui USA vastav ametkond (FDA) lubasid turule vastuolulised GM maisid M0N863 ja MON810, mis toodavad kunstlikke insektitsiide. 

Enne kommertskasutusse lubamist nõuab seadusandlus GMO-dega söödetud loomade vere analüüsimist. Tavaliselt on söötmiskatsete aeg häirivalt lühike (3 kuud) ja loomade arv ebapiisav, et saaks teha järelduse aine ohutuse kohta. Kuid isegi siis kui selliste lühiajaliste katsete statistilised tulemused viitavad võimalikule toksilisusele, eiratakse neid ükskõikselt. Veelgi häirivamaks asjaoluks on see, et taolisi mõjusid peetakse ebaolulisteks, kui nad ei väljendu emas- ja isasloomades võrdselt või ei tõuse näitajaid täpselt samas korrelatsioonis söödaks olevate GMO-de doosidega. Selline süsteemne tulemuste ignoreerimine toob kaasa esimeste krooniliste haiguste (nt pahaloomuliste kasvajate, hormonaalhäirete, immuunsus- või närvisüsteemi või reproduktsioonimehhanismide häirumise) märkide alahindamise.

Tänapäeva teadmiste kontekstis on selline ignorantsus andestamatu. Aktsepteerides GMO-de arendajate poolt välja töötatud meetodeid, mis maskeerivad statistiliselt olulisi erinevusi, on ametivõimud demonstreerinud oma suutmatust õppida mineviku terviseskandaalidest. Lisaks eelnevale peaks kõik võimudele esitatavad uuringud olema pikaajalised ja teostatud sõltumatu asutuse poolt.

CRIIGEN kutsub toiduohutust reguleerivaid ametivõime üles avalikustama GMO-de testimiseks imetajatel tehtud vereanalüüse ja teisi asjakohaseid ohutusega seotud andmeid, mille alusel on turule lubatud GMO-d ja pestitsiidid, nagu nt Roundup. Kui sõltumatutel kolmandatel osapooltel puudub võimalus tutvuda selliste andmetega, muutuvad tulevaste probleemide ilmnemisel kaassüüdlaseks ka ametivõimud, keeldudes avalikustamast terviseohutust puudutavad andmeid sõltumatuks revideerimiseks seal, kus on väga tõenäoline põhjus kahtlusteks. "Me nõuame nende katsete tulemuste süstemaatilist avalikustamist, praegu saame tulemustega tutvuda vaid iga GMO puhul eraldi kohtukaebust esitades," ütles Caen´i õppejõud prof. Gilles-Eric Seralini, üks artikli autoritest uudisteagentuurile Agence France Presse.

Tervisskandaalid on rahvusvahelisel tasandil osutunud koguni olulisemateks, kui finantsskandaalid ning see ei oleks esimene kord, kui selliste skandaalide põhjuseks oleks läbipaistvuse puudumine või ametivõimude liiga kergekäeline suhtumine kohustusse kontrollida turule toodavaid aineid.Täpsemalt saab uurimusega tutvuda juunis 2009 avaldatud artikliga - Seralini et al. Int J Biol Sci 2009; 5:438-443. http://www.biolsci.org/v05p0438.htm

Küsimuste korral võib pöörduda See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
http://actu.orange.fr/articles/sciences/Une-etude-met-en-cause-les-tests-menes-par-Bruxelles-sur-les-OGM.html www.criigen.org