¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Mida teeb soja kasvatamine meie planeedile?

The Observer,

21. juuni 2009

Sojakasvatusel on rida tõsised keskkonnamõjusid - ja paljud inimesed ehk ei teagi, milliseid.

Paljud taimetoitlased on ärritunud, et neid süüdistatakse meie planeedi hävitamises tofude ja sojapiima tarbimise läbi, kuna sojatootmine on muutunud metsade lageraie sünonüümiks.Esimese asjana peab seletama, et kuigi Euroopa impordib igal aastal 39 miljonit tonni soja (mis võrdub 24 kilomeetri pikkuse rekkade reaga, kes seisavad tihedalt üksteise järel), on 90% sellest mõeldud loomasöödaks. Ja mitte niivõrd taimetoitlaste burgerid, kui loomaliha on see, kuhu sojaoad kaovad. Teiseks, tofu (sojakohupiim) on selle tarbijatele vähemalt otsene valguallikas. Liha puhul läheb aga vaja poole kilo loomaliha saamiseks 3,5 - 6,5 kg sojaube, mis tundub olevat erakordselt ebaeffektiivne.

Me kõik oleme järjest suuremas sõltuvuses maailma sojakasvatusest. Viimasel ajal on sagenenud ka väited, et sojatootmist peaks laiendama bioenergia saamiseks. Viimase kahe kümnendi jooksul on maailmas hävitatud sojakasvatamise laiendamiseks 300 miljonit hektarit troopilist metsa, ainuüksi Brasiilias võtab sojakasvatus enda alla 20,5 miljonit hektarit (1940.a. vaid 704 ha). Kui palju rohkem suudab planeet meile selleks ressursse pakkuda?

Just sellele küsimusele püüab vastata Vastutustundliku Soja Ümarlaud (Round Table on Responsible Soya, RTRS - responsiblesoy.org ). Ümarlaua taha on kogunenud kasvatajad, tootjad ja müüjad kogu maailmast - sellised, nagu Unilever, Monsanto ja Carrefour, proovides sätestada kriteeriume soja laiendamisele, et see ei hävitaks ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja ei läheks vastuollu põlisrahvaste õigusega maale.

Otsustades umbusaldust väljendavale kirjalikule pöördumisele, millega suurimad keskkonnaorganisatsioonid vastasid ümarlaua viimastele ettepanekutele, ei edene aga asi sugugi nii hästi, kui võiks. Keskkonnaorganisatsioonide meelest on aktsepteerimatu, et viimane versioon reklaamib jätkusuutliku lahendusena geneetiliselt muundatud soja (vt. toxicsoy.org ). Sojakasvatusel ei ole suurt midagi pistmist vana hea põllumajandusega, millega oleme tuttavad juturaamatute põhjal. Jõud on koondunud sojatsaaride (uute naftaparunite) armee ja rahvusvahelise põllumajandusäri kätesse. Tegemist on hiiglaslikke monokultuuride põldudega, kus 1000 ha kohta on vaid paar töölist, kes pritsivad põlde taimemürgiga, mis tapab bioloogilist mitmekesisust ja suurendab sellega mullaerosiooni.

Kuid on midagi, mida igaüks saab ise teha - vastutada ise oma sojatarbimise eest. USA Cornicopia Institute avaldas hiljuti raamatu Behind the Bean - mitte just eriti rõõmsameelse pildi sojavalgutööstusest, mis siiski sisaldab väga praktilist toodete "punktitabelit" (cornucopia.org ). Insituudi andmetel kasutatakse "looduslikuks" nimetatava soja tootmisel sageli heksaani, naftatööstusest saadavat lahustit, mis toimib närvimürgina. Seega on mõistlikum tarbija ökoloogilist (mahe-) soja. Järgmiseks võib teadlik tarbija proovida jõuda selle jälile, kust on tema kasutatav soja pärit. Heaks valikuks on GMO-vaba soja, mis ei ole pärit vihmametsade piirkonnast ja mida on kasvatatud, kasutades külvikordade vaheldust (nt. provamel.co.uk tooted on selliselt kasvatatud). Suur osa sojast läheb lihtsalt raisku, sest sellest pressitakse õli, ülejäänu visatakse aga lihtsalt minema. Niisiis võib tootja käest ka küsida, kas ta kasutab ära terve sojaoa, või mitte.

Artikli autor on Lucy Siegle

lucy.siegle[at]observer.co.uk

 http://www.guardian.co.uk/environment/2009/jun/21/ethical-living-soya

Samal teemal

„Vastutustundlik soja“ ei ole muud kui petukaup (juuni 2010)
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=833&Itemid=40

Sarnasel teemal
film "Surmapõllud - võitlus tööstusliku loomakasvatuse isuga" ja taustainfo:
 

Euroopa tööstuslikke põllumajandusettevõtteid ja Lõuna-Ameerika metsi ühendab varjatud ja hävitav ahelside. Hiiglaslikud sojaistandused maakera teisel poolel pühivad kaardilt minema looduse ja kiirendavad kliimamuutusi – selle nimel, et toita Euroopas kanu, lehmi ja sigu.

http://feedingfactoryfarms.org/index.php?id=42