¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Uus raport: Keda toidavad GMOd?

 Jaanus Välja, Nastja Pertsjonok

11. veebruar 2009

Biotehnoloogiatööstus on terve eelmise aasta reklaaminud agressiivselt toidutaimede geneetilist muundamist kui lahendust maailma tabanud toidukriisile. Tööstuse argumendid korduvad ikka ja jälle paljude poliitikute ja ametnike retoorikas: GMO-d on möödapääsmatud inimkonna äratoitmiseks. Ka äsja ilmunud biotehnoloogia edendamise organisatsiooni (ISAAA) raport püüab veenda lugejat selles, et GMO-sid on vaja ja et nad on kasulikud.

Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Friends of the Earth (FoE) paralleelselt ilmunud GMO raport seab tööstuse argumendid teistsugusesse valgusesse. Keskkonnakaisjate analüüs näitab, et GM taimed ei ole siiani toonud leevendust probleemidele, mille lahendamise lubadust on GM tööstus aegade algusest kilbil hoidnud.

Näljahäda retoorika
Miks ei leevenda GM põllukultuurid arengumaade näljahäda? Sest näljahäda peamiseks põhjuseks ei ole toodetava toidu vähesus, vaid vaesus. Arengumaade väikepõllumeestel on sageli mureks laenu- ja  maakasutusvõimaluste või vajaliku tehnika puudumine. Paljud riigid on ka pidevalt vähendanud investeeringuid põllumajandussektorisse. Oma rolli mängivad ka arengumaade põllumajanduse arangut pärssivad rahvusvahelised kaubandusreeglid. Linnaelanike probleemiks on rahapuudus, mis on takistanud aina kallineva toitu ostmist.

Tööstus, mis reklaamib end arengumaade päästjana, ei jõua retoorikast kaugemale. Valdavat enamust geneetiliselt muundatud taimedest ei kasvata ega tarbi maailma vaeseimad riigid. GM taimi kasutatakse peamiselt rikaste riikide loomasöödana, töödeldud toidu ühe koostisosana (sojajahu) või biokütuste tootmiseks. Enamikke GM kultuure kasvatavad suurpõllumehed, peamiselt USAs, Brasiilias ja Argentiinas, kus on tööstuslik, ekspordile suunatud ning keskkonna ja kogukondade arvelt toimiv intensiivpõllumajandus.

FoE raport näitab, et vastupidiselt levinud arvamusele GMOd ei suurenda põllukultuuride saagikust, mõnel juhul võivad saagid tavakultuuridega võrreldes isegi langeda. Peamiste GMO-sid kasvatavate riikide andmed kinnitavad, et GM taimed suurendavad taimemürkide kasutamist, sealhulgas ka mõnedes Euroopa riikides keelatud kemikaalide kasutust. Ühelt poolt suurendab see põllumeeste tootmiskulusid, teiselt poolt tekitab agronoomilisi, keskkonna- ja terviseprobleeme, mille käes kannatavad eeskätt GMO põldude läheduses elavad vaesemad kogukonnad.

2008. aastal valminud ÜRO ja Maailmapanga poolt tellitud analüüs (The International Assessment of Agricultural Science and Technology for Development), mis on esimene süsteemne katse käsitleda ülemaailmse põllumajanduse arengut tervikuna, näeb geneetiliselt muundatud põllumajanduses vaid põllumajanduse agressiivse industrialiseerimise jätku. Soovitused maailma põllumajanduse päästmiseks on aga vastupidised – tootmine peaks muutuma kogukonnapõhisemaks ja keskkonnasäästlikumaks, vähem tööstuslikuks.

Ühekülgne kasu

Turulolevatel geneetiliselt muundatud kultuuridel on sisuliselt kaks uut omadust – nad on kas resistentsed umbrohumürgile ja/või on putukakindlad. Esimesed, nagu nimigi ütleb, taluvad oluliselt paremini umbrohumürkide kasutamist, mis teeb umbrohu tõrjumise mürgitamise abil oluliselt mugavamaks. Putukakindlad GM taimed kaitsevad taimi valitud kahjurite vastu. Enamasti kasvatatakse maailmas just neid esimesi – 2007. aasta seisuga oli 82% kasvatatavatest GMO-dest umbrohumürgi kindlad. Hoolimata tööstuse ammustest lubadustest ei ole turul ühtegi suurema saagikusega, põuase kindlamat, suurema toiteväärtusega või muud „kasulikumat“ GMO-d. Haiguskindlaid GMO-sid on väga vähe, selleks on sisuliselt ainult papaia, mille kasvupindala on marginaalne.

Ameerika suurpõllumehed, peamiselt sojakasvatajad, on võtnud GMO-d kasutusele sellepärast, et nad lihtsustavad umbrohutõrjet ja vähendavad seega tööjõu kulu, mis kompenseerib ka kohati madalamat saagikust. Sellega kaasneb omakorda farmide arvu vähenemine ja suurfarmide veelgi kiirem kasv, mis on sööb omakorda põllumajandusest välja väikepõllumehed ja viib maakogukondade vaesumise kriitilisele tasandile. Elik toimub vastupidine ÜRO ja Maailmapanga soovitatule.

Keskkonnakaitsjate raport nendib, et geneetiliselt muundatud põllumajanduse tegelikeks kasusaajateks on biotehnoloogiafirmad, mis teenivad patentide, kalli seemne ja taimekaitsevahendite suureneva müügi pealt. Seemneturu intensiivse monopoliseerumise tõttu on viimastel aastatel üha tavalisemaks muutunud olukord, kus USA põllumeestel, kes eelistaksid kasvatada tavasoja, on raskusi kõrgekvaliteedilise muundamata seemne leidmisega.

Ülespuhutud kasvunumbrid

15 aastat tagasi alanud  GMO-de kasvatamine on jätkuvalt koondunud üksikutesse riikidesse, kus on väga intensiivne ekspordile suunatud põllumajandussektor. Pea 90% GMO-dest kasvavad kuues Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis (USAs, Argentiinas ja Brasiilias). Üle poole maailma GMO-de kasvualast on USA-s. Euroopa Liidus haarab ainus kasvatamiseks lubatud GMO – mais - vaid 0,21% põllumajandusmaast. Huvitav on aga Euroopa biotehnoloogia lobbygrupi EuropaBio raportites kasutatud GMO-de kasvupinna arvud: EuropaBio puhus 2008 numbrid pea neljandiku suuremaks, maskeerimaks tegelikku kasvupinna vähenemist. Milleks esitada suuremaid arve? FoE Europe GMO spetsialist Helen Holder oletab, et firmad kasutavad eksitavaid arve, et geneetiliselt muundatud organisme kasutav põllumajandus näiks levinuma ja atraktiivsemana kui ta seda tegelikult on. Reaalsuses on avalikkuse surve ja teadlike Euroopa Liidu riikide otsused vähendanud GM kultuuride kasvupinda Euroopas 2005. aastast saati.

Kui sügavaks augu kaevame?
Eelmine aasta näitas, et oleme silmitsi sattunud võrdlemisi pretsedenditu toidutootmise globaalse süsteemi kriisiga. Ühelt poolt suureneb maailmas pidevalt nälgivate või näljapiiril olevate inimeste arv, mis on praeguseks jõudnud 1 miljardini, teiselt poolt toodetakse aga toitu palju rohkem ja efektiivsemalt, kui seda oleks vaja maailma rahvastiku äratoitmiseks. Samal ajal võtavad globaalset seemneturgu üha suuremal määral üle biotehnoloogiafirmad, teenides selle pealt rekordkasumeid.

Ilmselgelt vajame põhjapanevat muutust toidutootmise ja põllumajanduspoliitikas. Eesmärgiks peaks olema õiglase juurdepääsu tagamine maale, krediidile ja koolitusele, et suunata väikepõllumehed (kes moodustavad rohkem kui 2/3 maailma vaeseist ja näljastest!) tootmisviisidele, millega toita ära ennast ja kohalikku kogukonda; samuti peaks põllumajanduspoliitika suunama arengut nii, et inimestel oleks võimalik osta taskukohast tervislikku toitu. Geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamine viib meid nendest eemärkidest vaid kaugemale.

Kahjuks on Eesti Keskkonna- ja Põllumajandusministeerium andnud Euroopa Liidus oma hääled siiani GMO-dele. Vähe sellest, kahjuks kiputakse takistama ka teistel EL riikidel GMO-sid oma pinnal keelamast. Lähimal ajal toimub mitmeid hääletusi Prantsusmaa, Kreeka, Ungari ja Austria kohalike GMO-le kehtestatud keeldude üle – teadaolevalt on põllumajandusministeeriumil plaanis hääletada selle poolt, et need keelud tühistatakse.  Eesti ametnikel ja poliitikutel oleks aeg revideerida GMO-de valdkonnas aegunud reklaamlubadusi ja teha poliitika restart.

FoEE raportit vt:

http://www.foeeurope.org/GMOs/Who_Benefits/full_report_2009.pdf