Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Greenpeace ja Hollandi Valitsus vaidlevad GMO-sid puudutava info avalikustamise üle

27. november 2008
Valitsuse 27.11.2008 istungi kommenteeritud päevakord

Võeti vastu "Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Kohtu eelotsuse taotluse C-359/08 (Stichting Greenpeace) kohta"
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Madalmaade kohus algatas eelotsusemenetluse, esitades Euroopa Kohtule küsimusi geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise koha avalikustamise ulatuse ja tingimuste kohta.

Madalmaade minister leiab, et informatsiooni geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise kohta võib avalikustada üldiste andmete täpsusega. Selle on kahtluse alla seadnud keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace, leides, et geneetiliselt muundatud maisi kasvatamise koht peab üldsusele teada olema katastriüksuse täpsusega.

Eelotsuse menetluses ei pöördu kohtuvaidluse pool otse Euroopa Kohtu poole, vaid menetlus toimub riigisiseses kohtus, kus liikmesriigi kohus esitab Euroopa kohtule Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutavaid küsimusi. Liikmesriikide valitsustel on võimalik kirjalike märkustena esitada selles menetluses oma seisukoht.

Vaidluse põhifookuses on direktiivis 2001/18 sätestatud mõiste "keskkonda viimise koht".

Eestis on nimetatud säte üle võetud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusega, mille kohaselt peab üldsusele määratud teates geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise loa andmise kohta sisalduma GMO nimetus ja keskkonda viimise koht vähemalt valla või linna täpsusega.

Seega on Eestis valitud keskkonda viimise koha avalikustamise määramisel tegemist nn paindliku regulatsiooniga.

See väljendub selles, et geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus võimaldab keskkonda viimise koha avalikustada “vähemalt linna või valla täpsusega,” jättes seega taotlust hindavale komisjonile koha avalikustamise ulatuse määramiseks diskretsiooni.

Eesti on seisukohal, et direktiiv 2001/18/EÜ jätab keskkonda viimise koha mõiste sisustamisel liikmesriigile diskretsiooni.

http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=294859