¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Mehhikos on muundgeenid levinud kohalikule maisile

12. november 2008
Nature News, UK; Nature 456: 149


Uurimuse tulemused sütitavad taas GMO-debati.

Uue uurimuse andmetel on geneetiliselt muundatud (GM) maisi geene leitud  Mehhikos traditsioonilistest maisisortides.
Töö kinnitab suuresti sarnast paljuvaidlustatud tulemust, mis avaldati Nature´s 2001. aastal (Nature, 2001(1)) ja see võib taassütitada Mehhikos debati GM kultuuride üle.

Uurimuse andmetel on transgeene leitud kolmest proovist  samast kohast, kust võeti proove 2001. aastal. Samadest kohtadest proove võttes leiti kahest proovist taas transgeene 2004. aastal. Elena Alvarez-Buylla juhtimisel Mehhiko Riikliku Ülikooli (National Autonomous University of Mexico (UNAM), Mexico City) kirjutatud uurimus avaldatakse ajakirjas Molecular Ecology.

1998. aastal keelas Mehhiko valitsus GM maisi kasvatamise, et kaitsta kohalikke maisisorte (mida kokku on umbes 60) ja nende metsikuid sugulasi. Kuid  ajalehtedes ilmunud artiklid viitavad sellele, et Põhja-Mehhiko Chihuahua provintsi põllumehed on külvanud vähemalt 70 hektarit GM maisi - mida valitsus selles suhtes ette võtab, ei ole selge.

Vaid 25% Mehhiko maisist on pärit kommertsmüügis olevast seemnest: enamus maisiseemnetest säilitatakse eelmistest saakidest. Seepärast on Alvarez-Buylla sõnul väga oluline kiiresti selgitada, kas ja kui palju on transgeenid levinud kohalikesse sortidesse.
”On äärmiset oluline töötada kiiresti välja põhjalikud molekulaar- ja proovikriteeriumid, et saaks teostada bioloogilist seiret maisi päritolukeskustes, kus on suur mitmekesisus," kirjutab grupp.

 ”Uurimuse olulisus ei seisne mitte transgeenide mõjus endas, vaid faktis, et nende levik toimus niivõrd lihtsalt."

Ohio Riikliku Ülikooli ökoloog Allison Snow, kelle tiim 2005. aastal ei leidnud transgeene kohtades, kust võeti proove esimese Nature töö jaoks, ütles, et uus uurimus on väga hea.
Ka Ignacio Chapela, California Berkeley Ülikooli ökoloogi ja Nature´s avaldatud originaalpublikatsiooni vanemautori, sõnul on hea kuulda, et töö tema enda tulemusi kinnitab, kuid tunneb kahju selle üle, et see pidi võtma seitse aastat aega.

Eelmised tööd

Chapela originaalartikkel tekitas suure kriitikalaine (3,4,5). Kriitikute sõnul oli uurimuses tehnilisi vigu (6), kuid Chapela ja Quist jäid endale kindlaks. See tekitas omakorda küsimusi, kas kriitikud on mõjutatud oma sidemetest biotehnoloogiatööstusega. Lõpuks ilmus Nature´s toimetaja märkus, mille kohaselt originaalartikli õigustamiseks ei olnud piisavalt tõendeid. GMO-de eestkõnelejad  suhtusid sellesse kui artikli tagasilükkamisse, mis ei olnud aga õige.

Teine kriitikalaine sai hoo sisse 2005. aastal, peale seda kui Snow oma uurimuses ei leidnud maisis transgeene. Ka seda artiklit kritiseeriti, leides, et ta on statistiliselt ebaveenev (7), kuid autorid vaidlustasid selle väite (8).

Alvarez-Buylla tiim otsustas leida küsimusele lahenduse, testides tuhandeid maisiseemne- ja leheproove kahe transgeeni suhtes: otsiti promootorit 35S (lillkapsa mosaiikviiruselt) ja nopaliini süntaasi geeni stoppkoodonit, NOSt. Teadlased leidsid transgeene umbes 1% põldudest, millel proove võeti (kokku 100 põldu). Nende hulgas olid ka mõned põllud, kust 2001. aastal võtsid proove Quist ja Chapela.

Jose Sarukhin, Mehhiko Riikliku Ülikooli (UNAM) bioloog ja USA Teaduste Akadeemia liige, soovitas avaldada Alvarez-Buylla artiklit Teaduste Akadeemia toimetistes.
Seda ei võetud vastu; kirjas autoritele (14. märts 2008) kirjutas ajakirja peatoimetaja Randy Schekman, California Berkeley Ülikooli professor, et TA-l ei ole põhjust/volitust bioloogia ja geneetika alast artiklit avaldada ning et retsenseerija oli juhtinud tähelepanu sellele, et raport "võib sattuda ebavajaliku meediasurve alla poliitiliste või keskkonnaalaste päevakorraliste küsimuste tõttu."
Sarukhin vastas: ”Ma ei näinud põhjust, miks seda ei peaks avaldama.”

California Riverside Ülikooli taimegeneetik Norman Ellstrand nimetas uurimust intrigeerivaks. ”Uuringu tähtsus ei peitu mitte transgeenide mõjus endas,” ütleb ta, ”kuivõrd tõsiasjas, et nende levik on olnud nii lihtne tulema, riigis, kus  genetiliselt muundatud maisi ei ole mitmeid aastaid lubatud kasvatada."

Uus artikkel siiski ei kinnita Nature originaalartikli järeldust - et transgeenid on integreerunud kohaliku maisi genoomi ja kanduvad edasi ka järgmisele põlvkonnale. Alvarez-Buylla kahtlustab, et nii see on, kuid ei ole huvitatud järgmisest poliitilise võitluse ringist ning jätab selle töö teistele.

Viited

1) Quist, D. & Chapela, I. Nature 414, 541–543 (2001).

2) Ortiz-Garcia, S. et al. Proc. Natl Acad. Sci. USA 102, 12338–12343
(2005).

3) Suarez, A. V. et al. Nature 417, 897 (2002).

4) Metz, M. & Futterer, J. Nature 416, 600–601 (2002).

5) Kaplinsky, N. et al. Nature 416, 601–602 (2002).

6) Quist, D. & Chapela, I. Nature 416, 602 (2002).

7) Cleveland, D. A. et al. Environ. Biosafety Res. 4, 197–208 (2005).

8) Ortiz-Garcia, S. et al. Environ. Biosafety Res. 4, 209–215 (2005).

http://www.nature.com/news/2008/081112/full/456149a.html

Uurimus ise: http://www3.interscience.wiley.com/journal/121577870/abstract

 

Lisaks probleemidest GMO-dega Mehhikos ja tagamaadest loe:

NATIVE CORN ENDANGERED
20. november 2008
Latinamerican Press, Peru
http://www.latinamericapress.org/articles.asp?art=5756

Ohio Riikliku Ülikoolii ökoloog Allison Snow, kelle tiim 2005. aastal ei leidnud transgeene kohtades, kust võeti proove esimese Nature töö jaoks, ütles, et uus uurimus on väga hea.
Ka Ignacio Chapela, California Berkeley Ülikooli ökoloogi ja Nature´s avaldatud originaalpublikatsiooni vanemautori, sõnul on hea kuulda, et töö tema enda tulemusi kinnitab, kuid tunneb kahju selle üle, et see pidi võtma seitse aastat aega.

Eelmised tööd

Chapela originaalartikkel tekitas suure kriitikalaine (3,4,5). Kriitikute sõnul oli uurimuses tehnilisi vigu (6), kuid Chapela ja Quist jäid endale kindlaks. See tekitas omakorda küsimusi, kas kriitikud on mõjutatud oma sidemetest biotehnoloogiatööstusega. Lõpuks ilmus Nature´s toimetaja märkus, mille kohaselt originaalartikli õigustamiseks ei olnud piisavalt tõendeid. GMO-de eestkõnelejad  suhtusid sellesse kui artikli tagasilükkamisse, mis ei olnud aga õige.

Teine kriitikalaine sai hoo sisse 2005. aastal, peale seda kui Snow oma uurimuses ei leidnud maisis transgeene. Ka seda artiklit kritiseeriti, leides, et ta ei ole statistiliselt ebaveenev (7), kuid autorid vaidlustasid selle väite (8).

Alvarez-Buylla tiim otsustas leida küsimusele lahenduse, testides tuhandeid maisiseemne- ja leheproove kahe transgeeni suhtes: otsiti promootorit 35S (lillkapsa mosaiikviiruselt) ja nopaliini süntaasi geeni stoppkoodonit, NOSt. Teadlased leidsid transgeene umbes 1% põldudst, millel proove võeti (kokku 100 põldu). Nende hulgas olid ka mõned põllud, kust 2001. aastal võtsid proove Quist ja Chapela.

Jose Sarukhin, Mehhiko Riikliku Ülikooli (UNAM) bioloog ja USA Teaduste Akadeemia liige, soovitas avaldada Alvarez-Buylla artiklit Teaduste Akadeemia toimetistes.
Seda ei võetud vastu; kirjas autoritele (14. märts 2008) kirjutas ajakirja peatoimetaja Randy Schekman, California Berkeley Ülikooli professor, et TA-l ei ole põhjust/volitust bioloogia ja geneetika alaseid artiklit avaldada ning et retsenseerija oli juhtinud tähelepanu sellele, et raport "võib sattuda ebavajaliku meediasurve alla poliitiliste või keskkonnaalaste päevakorraliste küsimuste tõttu."
Sarukhin vastas: ”Ma ei näinud põhjust, miks seda ei peaks avaldama.”

California Riverside Ülikooli taimegeneetik Norman Ellstrand nimetas uurimust intrigeerivaks. ”Uuringu tähtsus ei peitu mitte transgeenide mõjus endas,” ütleb ta, ”kuivõrd tõsiasjas, et nende levik on olnud nii lihtne tulema, riigis, kus  genetiliselt muundatud maisi ei ole mitmeid aastaid lubatud kasvatada."

Uus artikkel siiski ei kinnita Nature originaalartikli järeldust - et transgeenid on integreerunud kohalike maisu genoomi ja kanduvad edasi ka järgmisele põlvkonnale. Alvarez-Buylla kahtlustab, et nii see on, kuid ei ole huvitatud järgmisest poliitilise võitluse ringist ning jätab selle töö teistele.

Viited

1) Quist, D. & Chapela, I. Nature 414, 541–543 (2001).

2) Ortiz-Garcia, S. et al. Proc. Natl Acad. Sci. USA 102, 12338–12343
(2005).

3) Suarez, A. V. et al. Nature 417, 897 (2002).

4) Metz, M. & Futterer, J. Nature 416, 600–601 (2002).

5) Kaplinsky, N. et al. Nature 416, 601–602 (2002).

6) Quist, D. & Chapela, I. Nature 416, 602 (2002).

7) Cleveland, D. A. et al. Environ. Biosafety Res. 4, 197–208 (2005).

8) Ortiz-Garcia, S. et al. Environ. Biosafety Res. 4, 209–215 (2005).

Mehhiko maisihälli saastumine GMO-dega http://www.truthout.org/121208D