Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-seaduse eelnõu ei arvesta piisavalt ohtusid

Mahepõllumajanduse leht 45 4/2008

Oktoober 2008

N. Pertsjonok

 

Septembri lõpus andis Keskkonnaministeerium sisse GMO-de keskkonda viimise seaduse muutmis eelnõu. Hoolimata sellest, et osaliselt olid GMO seaduse muutmisesse kaasatud mitmed kodanikuühiskonna huvigrupid, ei ole nende ettepanekud eelnõus kuigi palju kajastust leidnud.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Talupidajate Keskliit, tarbijakaitsjad ja keskkonnaühendused saatsid Keskkona-, Põllumajandus- ja Majandus- ja Kommuniktsiooniministeeriumile kirjad, milles rõhutasid eelnõu kitsaskohti ja palusid veekord oma ettepanekuid arvesse võtta.

Huvigruppid tõid välja mitmeid eelnõu apekte, mis muutmist vajaksid, millest mahepõllumehi puudutavad kõige rohkem GMO-de kasvatamisega seotud küsimused.

GMO kasvatajad peaksid vastutama kasvatusega seotud proebleemide eest


Praegune seaduseelnõu annab pigem võimalused GMO-de kasvatajatele, kuid ei kaitse piisavalt mahe- või tavapõllumeest, sest reguleerib vastutust vaid juhul, kui GMO käitleja on käitunud seaduse norme rikkudes.  Samas tuleb GMO kasvataja põllumajandusse uue potentsiaalselt ohtliku tootmistüübiga, mis huvigruppide arvates peaks olema piisav põhjus vastutust karmimalt sätestada.
On täiesti selge, et saastumine võib toimuda ka siis, kui täidetud on kõiki nõudeid, kuna tegemist on paljunemisvõimelise organismiga ning saaste leviku teed on piisavalt uurimata. Mahepõllumeestele on äärmiselt oluline, et GM taimed ei saastaks nende kultuure, kuna mahetootmises on GMO-d keelatud. Kui saastumine siiski aset leiab, peaks olema võimalused kahju hüvitamiseks
Eelnõu sätestab, et vaidlusi võimaliku saastumise ja kahju üle hakatakse lahendama võlaõigusseaduse alusel, kuid see eeldab kahjustatud isiku õiguste kaitset eelkõige kohtumenetluse kaudu. See aga on paljude jaoks ülemääraselt koormav protseduur ja paljudel kahjukannatajatel ei oleks võimekust sellega hakkama saada. Keskkonnaorganisatsioonid on varem teinud ettepaneku nt Taani regulatsiooniga analoogse lõivusüsteemi sisseseadmiseks, kus GMO-de kasvatajad tasuksid iga GM-kultuuri all oleva hektari pealt teatud summa lõivu. Kogutud rahast moodustuks fond, kust oleks kahju tekkimise korral võimalik kannatanutele kompensatsiooni maksta. See ettepanek ei leidnud aga Põllumajandusministeeriumis heakskiitu. Alternatiivina võiks välja töötada ka lihtsustatud vastutuse skeemi, mis säästab kahju kannatanud isikut kohtuprotsessi läbimisest.
Lisaks sätestab praegune eelnõu, et kahju hüvitamiseks peaks saastumine ületama seaduse eelnõus kehtesatatud piirmäära. Kuigi kui toodet võib vähese GMO sisalduse korral müüa (kui saastumine on olnud juhuslik, tehniliselt vältimatu ega ületa 0,9%), ei tohiks väikeseulatuslikku saastumist legaliseerida. Vähene saastumine võib teatud kultuuride puhul üsna lühikese ajaga muutuda suureulatuslikuks. Samuti paneks see säte kuluka koorma põllumehele või töötlejale, kes sel juhul vajab lisaks kvalitatiivsele GMO- analüüsile (kas on või ei ole GMO-d) lisaks ka märksa kallimat kvantitatiivset GMO-analüüsi (kui palju seda on).

GMO kasvatus peaks olema avalikult teada, maaomanikul ja naabril peaks olema õigus seda keelata

Eelnõus sätete kohaselt luuakse teatud GMO-kasvatajate register (andmekogu). Selles sisalduvatele andmetele võib kehtestada juurdepääsupiiranguid: näiteks taotleda mingite andmete määratlemist ärisaladusena. Huvigruppide arvates ei peaks saama juurdepääsupiirangut kehtestada andmetele, mis on olulised saastumise ennetamiseks, sh käitleja nimi, käideldav GMO ja selle ainuomane kood ning põllu asukoht.

Oluline on ka see, et kui GMO-sid soovitakse kasvatada määratletud vahemaadest lähemal, peaks GMO kõikidel naabritel olema õigus kasvatust keelata, isegi kui neil selles vahemaas samal aastal sama kultuuri põldu pole. Taimede seemned võivad säilida mullas idanemisvõimelisena pikka aega ning segunemine võib toimuda ka hiljem.

Kodanikuühendused sooviksid muuta ka keskkonnaministrit nõustava Geenitehnoloogia Komisjoni komplekteerimispõhimõtteid. Geenitehnoloogia Komisjon, mis nõustab keskkonnaministrit GMO-de lubamise või keelamise küsimuses, peaks olema interdistsiplinaarsem.