Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
USA teadlane GMO-dest kui müütide taimedest

18. juuni 2008
Doug Gurian-Sherman

Gurian-Sherman on vanemteadur ja on seotud Washingtonis asuva teadlaste liiduga Union of Concerned Scientists

Uudistes puutume üha taas kokku toidukriisi probleemiga. Ka biotehnoloogia tööstus on selle teema üles võtnud ja kasutab kriisiga seotud muresid selleks, et pakkuda - risti vastupidiselt faktidele - geneetiliselt muundatud taimi (GMO) lahendusena inimeste toitmiseks. Praeguse toiduhindade tõusu taga ei ole mitte sedavõrd vähene toidutootmine, kui suurenev nõudlus, põuad ning kaubanduspoliitika.
Kuid maailma populatsioon kasvab, seega tasub kindlasti kaaluda GMO-de rolli maailma varustamisel adekvaatse, jätkusuutliku ja mõistliku hinnaga toiduga tulevikus.

Pärast 20 aastat teadusuuringuid GM taimede valdkonnas ja 13 aastat kommertsialiseerimist on GMO-de kohta kogunenud piisavalt informatsiooni, mis lubab meil hinnata GMO-de tulevikuperspektiive.
Ja praeguse seisuga on nendest olnud vähe kasu toidutoojate ees seisvate suurimate probleemide lahendamisel, milleks on saagikus, stressikindlus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.
GMO-d ei ole siiani mingit head lahendust pakkunud, mis tõstatab küsimuse: kui palju meie piiratud teadusrahadest peaks veel minema selle vastuolulise tehnoloogia arendamise peale?
Ka GMO-de toiduohutuse ja keskonnariskide reguleerimine on praeguseks lahendatud väga puudulikult, eriti arengumaades, kus sageli ei ole vastavat infrastruktuuri GMO-de mõjude hindamiseks.

Toiduga varustatuse seisukohast on taimede juures kõige olulisemad sellised omadused nagu saagikus - olemasoleval maal kasvatatava toidukoguse suurendamine - ja ressursside parem kasutamine, eriti kliimamuutuse kontekstis.
Juba praegu võtab põllumajandus hinnanguliselt umbes 70% inimkonna veekasutusest, seega muutub vee kasutuse vähendamine aina tähtsamaks.
Ja kuna tänapäeva tööstuslik põllumajandus sageli degradeerib mulda ja põhjustab väetiste ja pestitsiidide kasutamisega ning kliimat mõjutavate gaaside emiteerimisega saastumist, peame pingutama selle nimel, et muuta toidutootmine vähem keskkonda laastavaks.

Siinkohal peame tõele näkku vaatama. 2008. aaasta seisuga ei ole ühtegi kommertsialiseeritud GM kultuuri, mille omadused tõstaks saagikust.
Samuti ei ole turul ühtegi GM taime, mis oleks muundatud põuakindlaks, väetist vähem vajavaks või mullastikku vähem kahjustavaks. Mitte ainsatki.

Kõige levinum GM taim USA-s - herbitsiidiresistentne soja - ei ole suurendanud saagikust võrreldes tavasojaga. Need andmed põhinevad nii USA Põllumajandusministeeriumi andmetel kui ka rohkearvuliste põldkatsete tulemustel.
Kahjurikindlad GM taimed on ajuti kaudselt saagikust suurendanud, vähendades putukatest tingitud kahju. Kuid see suurenemine on olnud väga tagasihoidlik ja viimasel ajal läbi viidud uurimused viitavad sellele, et paljuski on saagikus suurenenud teiste tegurite tõttu, nagu tavasordiaretus.
Kasutades uusi teadmisi taimegeneetikast on traditsioonilised sordiaretuse tehnikad muutnud mitmekülgsusemaks ja kiiremaks, ilma geneetilise muundamiseta.

Kuidas on lugu keskkonnakasudega? Maksimum, mida saab väita on see, et ka need on olnud tagasihoidlikud.

Kogu GMO reklaami retoorikast hoolimata ei ole üldine pestitsiidide (herbitsiidide, insektitsiidide, fungitsiidide) kasutamine GMO-de kasutuselevõtuga vähenenud.
Kuigi algul pestitsiidikogused vähenesid, näitavad viimase aja USA andmed, et herbitsiidide kasutamine GM kultuuridel on oluliselt suurem kui enne GMO-de kasutuselevõttu.
Umbrohi on muutnud GM kultuuridel kasutatavale herbitsiidile resistentseks ja on vallutanud miljoneid aakreid, tingides suurema herbitsiidikasutuse.
Kahjurikindlad GM kultuurid on üldplaanis mõnevõrra vähendanud insektitsiidide kasutamist, kuid mõlema tüüpi GMO-de mõjusid kokku võttes ei ole nad meie sõltuvust pestitsiididest vähendanud.

Mullaaerosiooni ja degradeerumist on võimalik vähendada künnivaba meetodi abil. Ja GM herbitsiidiresistentsete kultuuride kasvatamisega kaasneb sageli kündmise vähenemine.
Kuid künnivabad meetodi hakkasid esile kerkima juba enne GMO-de kasutuselevõttu. USA Põllumajandusministeeriumi 2002.a. andmete kohaselt ei olnud kündmise vähenemine seotud GMO-dega.

Paljudel juhtudel võime saavutada samasuguseid või paremaid tulemusi väiksemate kulutustega - kui rakendame agroökoloogilist lähenemist.
Insektitsiidide hulka saab vähendada sellega, et kasvatame rohkem erinevaid kultuure, selle asemel et kasvatada vaid maisi või maisi vaheldumisi sojaga.
Mullaerosiooni on võimalik suuresti vältida tavaliste mahepõllumajanduslike praktikatega, nt haljasväetistaimede kasvatamisega.
Need ja teised praktikad parandavad mullakvaliteeti, aidates mullal vett rohkem siduda ja taimedel põua ajal ellu jääda.
Veekasutust on võimalik oluliselt vähendada, kui kasutada praeguste raiskavate meetodite asemel tilkkastmise tehnoloogiat.

Paljusid nendest teemadest käsitleb hiljaaegu avaldatud globaalpõllumajandust hindav raport IAASTD (International Assessment of Agricultural Knowledge, Science and Technology
for Development), mille koostamist rahastasid Maailmapank ja ÜRO. Raportis jõutakse järeldusele, et geneetilise muundamise roll arengumaade toidujulgeoleku suurendamisel on teiste lähenemisviiside taustal sekundaarne.

Lõpetuseks, kui oletada, et kunagi tulevikus võivad GMO-d meile mingit kasu tuua, peavad nad olema adekvaatselt reguleeritud, et tagada toiduohutus ja kaitsta keskkonda.
Õnnetuseks on USA, tööstuse lobbyga kaasa minnes, jätnud tähelepanuta GM taimede reguleerimise küsimuse.
Toidu- ja ravimiamet (FDA) ei hinda GM toidu ohutust, vaid lihtsalt laseb nad turule. FDA süsteemis kehtib vaid vabatahtlik GM toidu ohutuse kinnitamise protsess, mis ei ole sisuliselt muutunud aastast 1992, FDA ei nõua GMO-sid välja töötavate firmade käest mitte mingeid spetsiifilisi ohutuse teste ja laseb suures ulatuses firmal endal otsustada, milliseid uuringuid nad otsustavad teha.
Riiklik Teaduste Akadeemia kritiseeris 2002. aastal USA Põllumajandusministeeriumit puuduliku keskkonnamõjude hindamise pärast ja Põllumajandusministeerium on hiljuti kaotanud mitu kohtuasja puuduliku regulatsioonisüsteemi tõttu.
USA Põllumajandusministeeriumi enda peainspektor kritiseeris tõsiselt 2005.a. ministeeriumi reguleerimisparaati.'Põllumajandusministeerium küll revideerib praegu oma regulatsioone, kuid praegused eelnõud ei ole eelnevat kriitikat adekvaatselt arvesse võtnud.

Väljakutse kasvatada näljasele maailmale toitu ei ole sugugi tühine ja väärib tõsist tähelepanu.
Praeguse seisuga ei ole biotehnoloogiatööstuse ülespuhutud väited leidnud teadusmaailmas kinnitust, kuid tööstuse optimistlik retoorika varjab meie eest tegelikku olukorda ja valikuvõimalusi.
See võib tuua kaasa olukorra, kus me ei investeeri tavasordiaretuse ja agroökoloogia arengusse, mille võimalused aidata maailmal ennast ära toita on leidnud ka faktilist kinnitust.

http://www.signonsandiego.com/uniontrib/20080618/news_lz1e18gurian.html