Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-dest põhjustatud kahju täpsustub

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

22. mai 2008

Eelmisel nädalal kohtusid 110 riigi esindajad Bonnis bioloogilise ohutuse protokolli osaliste neljandal konverentsil, mille peaeesmärgiks oli kokku leppida geneetiliselt muundatud organismide poolt põhjustatud kahjude vastutuse ja hüvitamise kord.

"Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kahjude vastutus ja hüvitamise kord on  Cartagena bioloogilise ohutuse protokollis teema, mille osas on liikmesriikidel olnud raske ühist keelt leida,"
ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku kt Liina Eek. "Sellel kohtumisel leppisid osapooled kokku, et tehakse uus õiguslikult siduv lepe, mis peaks GMO-de kahjude vastutuse ja hüvitamise korra selgemaks muutma." Lõplik versioon sellest
leppest loodetakse vastu võtta ja kinnitada 2010. aastal Jaapanis Nagoyas toimuval protokolli osapoolte viiendal kohtumisel.

Saavutatud kokkulepe tähendab seda, et väljapakutud kahjude hüvitamise süsteem tuleb täienduseks juba kehtivale rahvusvahelisele õigusele.
"See tähendab seda, et kui on võimalik taotleda GMO-de poolt tekitatud kahjude hüvitamist mingi juba olemasoleva seaduse või leppe alusel, siis tuleb seda ka teha," selgitas Eek. Olemasolevad lepped ei reguleeri enamasti loodusele tekitatava ja rahasse raskesti ümber arvutatava
kahju hüvitamist, uus lepe aga just bioloogilisele mitmekesisusele tekitatava
kahju hüvitamist käsitlebki. GMO-dest põhjustatud inimese tervisele tekitatud kahju hüvitamine jäi veel lahtiseks. Kahju tekkimise põhjuslikku seost tuleb hinnata vastavalt siseriiklikule
seadusandlusele.
 
Uue leppe kohaselt tuleb kahju hüvitajal taastada endine olukord või maksta rahalist trahvi.

Lepe hakkab kehtima ka kolmandate riikide jaoks, kes ei ole veel Cartagena protokolli ratifitseerinud. Lahtiseks jäi kohtumisel aga küsimus, kas seda abinõu hakatakse kasutama ka geneetiliselt
muundatud toodete osas või ainult elusate GMO-de suhtes.

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. GMO-de kasutamine suletud keskkonnas, näiteks laborites, selle protokolli alla ei käi.
Eesti ühines protokolliga 2004. aastal.

Eestis on GMO-dega tegelemine jaotatud kolme ministeeriumi vahel, milleks on Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. GMO-de tahtliku keskkonda viimist reguleerib Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus.

Lisainfo:
Liina Eek,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist
530 01912

Samuti:

http://www.cbd.int/doc/press/2008/pr-2008-05-16-mop4-en.pdf