¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Meie geneetiliselt muundatud toidulaud

Kortsleht

2. aprill 2008


Nastja Pertsjonok ja Henri Laupmaa on GMO-vaba Eesti asja ajanud üle viie aasta. Airi Hallik küsis neilt, kui GMO-vabad me siis ikkagi oleme.

K: Kust võiks saada andmeid, kui palju Eestis GM-taimi kasvatatakse? (või on teie GMO-vabade piirkondade loomise kampaania pigem ennetustöö kui tagajärgede likvideerimine?)
V: Pigem ennetustöö. Põllumajandusministeeriumi (PM) andmetel Eestis praegu GM taimi ei kasvatata. Samas on Euroopa Liidus kasvatamiseks lubatud taimi (bakteritoksiini ekpresseeriv mais) lubatud müüa ja kasvatada terves ELis, v.a. juhul, kui riik on ise lisameetmed kasutusele võtnud ja antud GMO/GMOd keelanud. Eestis pidi juba 1. juuliks 2006 loodama register, kuhu kõik GMO kasvatajad peaksid esitama andmed GM-taimede kasvatamise kohta, aga kuna registrit ei ole, ei ole kusagile esitada. Seega kui PM väidab, et Eestis GMO-sid ei kasvatata, siis tegelikult õigem oleks väita, et keegi ei tea.

K: Kas Eestis on piirkondi, kes on end GMO-vabaks kuulutanud?
V: Eestis on GMO-vaba Eesti kampaania alustuseks olnud pigem individuaaltasandil – st on põllumehi, kes on GMO-vaba Eesti deklaratsioonile alla kirjutades öelnud, et ei taha GMO-sid kasvatada ja ei taha ka, et neile GMO saaste leviks, seega paluvad nad valitsuselt, et valitsus piisavalt rangete meetmetega neid selle väga tõenäolise probleemi eest kaitseks. Sama on toimunud nö kodanikutasandil, kus kodanikud, kes ise ei kasvata, kuid on huvitatud GMO-dega mittesaastunud toidu/keskkonna säilimisest. Põhimõtteliselt on võimalik enda GMO-vabaks kuulutada ka nt omavalitsustel, selline praktika täiesti töötab ELis. Deklaratsioon on üleval GMO-vaba Eesti lehel www.eko.org.ee.

K: GMOde aretajatel on nutmapanevalt ilusad muinasjutud, kuidas GMOde abil suurenenud toodang aitab Aafrikas näljahädasid kaotada. Kas sellest tegelikult ka kusagil asja on saanud?
V: Ei ole. GMOd on vaestes riikides pigem sotsiaalseid probleeme juurde tekitanud ja ka saagikus ei ole lubatud tasemele jõudnud. Näiteks India GM-puuvilla kasvatajate seas on olnud äärmiselt palju enesetappe, kuna nad ei ole saanud piisavalt suurt saaki (http://www.i-sis.org.uk/IndianCottonFarmersBetrayed.php).
GMOd on siiani arengumaades olnud suurte maaomanike, intensiivpõllumeeste, pärusmaa, kuna nende kasvatamine on tehnoloogiliselt mõnevõrra lihtsustatud – näiteks võib kolmveerandil maailmas kasvatatavatest GMOdest kasutada piiramatus koguses umbrohumürki. GMO-de kasutuselevõtu tagajärjed Ladina-Ameerikas on olnud keskkonna ja kohalike kogukondade jaoks äärmiselt laastavad. Aafrikas ei ole GMO-sid legaalselt mujal kui LAVis kasutusele võetud, ja Aafrika põllumajandusabiprogrammi esimehe, endise ÜRO peasekretäri Kofi Annani sõnul peaks sellest ka hoiduma, sest Aafrika näljahäda GMOde kasutuselevõtt ei lahenda.

GM-TOIDUST

K: Väidetavalt kasutab suurem jagu Eesti pagarikodasid toodete valmistamisel odavat GMO-õli. Vaid paar tükki neist on selle pakendile kirja pannud. Kas Eesti seadused ei kohusta GMO-sisaldust märkima või hiilivad tootjad sellest lihtsalt kõrvale?
V: Geneetiliselt muundatud organsimide keskkonda viimise seadus (§24. Toote pakendamine ja märgistamine) sätestab, et pakendi märgistus peab sisaldama 1) teksti «Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organismi» või «Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest»; 2) tootes oleva geneetiliselt muundatud organismi nimetust; 3) tootja nime ja aadressi; 4) toote omaduste ja sobivate kasutustingimuste kirjeldust.
Samuti on märgitud, et geneetiliselt muundatud organismi sisaldus tootes peab olema märgitud pakendile või saatedokumendile ka pärast toote töötlemist või sellest uue toote valmistamist.

K: Seega, niipalju kui mina aru saan, siis peaks tootja märgistama.
V: GM-tooraine sisaldust toidus on vist pea võimatu kindlaks teha, kui tootja seda pakendile ei märgi ja kui just ise ei näe, et seda sinna sisse pannakse?
Saab ainult laborianalüüsi käigus. Ja Eestis ei saagi kõiki määrata.

K: Millistest toodetest soovitate hoiduda, kui ei taha oma toidulauda GMOdega risustada?
V: Peamiselt peaks ehk hoiduma odavatest sojaõlidest. Samas tuleks hoida silm peal ka teistel toodetel, mis soja varjatumalt sisaldavad. Lubatud on ka raps ja mais, aga siiani ma pole poes ühtegi GMO märgistusega rapsiõli näinud. Mais tuleb paljuski Ungarist, kus on tugev GMO-vaba poliitika. Seega tasub pigem vaadata USA ja Hispaania päritolu maisikonservide, maisitärklise jms märgistust. Nüüd sai toiduks tarvitamise loa ka suhkrupeet – elame-näeme, kas poodidesse tekib ka GM-suhkur...
Poodidesse GMOde tekkimine on ju ka tarbija enda teha – Lääne-Euroopas ei leia kusagil GM-toiduõli, sest tarbija suudab oma eelistused poele välja öelda, mitte ei osta, mida iganes. Meil aga on Selver enda brändiõliks võtnud GM-sojast tehtud õli…

K: Kas riik ka rahaliselt GMO-vastast võitlust toetab?
V:Riik ei ole meid rahaliselt toetanud ega sellele suuremat tähelepanu pööranud.
Samas on avalikkus on läinud järjest teadlikumaks ja huvi on kasvanud.

K: Milliseid tegusid ootate rohelistelt ja teistelt keskkonnast hoolivatelt poliitikutelt?
V: Et nad võtaksid selge seisukoha - GM-taimi on mõistlikum siin mitte kasvatama hakata. Me ei pea selles bioloogilises eksperimendis osalema.

TSITAAT

„Kui näen poes mõnda GMO-ga tähistatud toiduainet, siis ostan spetsiaalselt seda.” - Tallinna tehnikalikooli geenitehnoloogia professor Erki Truve.

Intervjuu tegi Airi Hallik, Kortsleht

http://kortsleht.ee/node/94