Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Jätkusuutlik põllumajandus pakub lahendusi toidukriisile

Jätkusuutlik põllumajandus toidab maailma ära

14. veebruar 2008

Pressiteade, La Via Campesina

Vastuseks globaalsele toiduhindade kriisile: jätkusuutlik põllumajandus suudab maailma ära toita.

Kogu maailma tarbijad on olnud viimastel kuudel silmitsi kiire hinnatõusuga toiduainete turul. Eriti raskelt on see tabanud vaesemaid kogukondi. Viimase aasta jooksul on nisu hind tõusnud kahekordseks ja mais on pea 50% kallimaks läinud.

See aga ei ole seotud tootmiskriisiga. Statistika näitab, et teraviljatoodang ei ole kunagi olnud nii kõrgel kui 2007. aastal (1).

Hinnatõusu põhjused peituvad selles, et osa toodangust läheb nüüd biokütusteks, maailma toiduvarud on viimase 25 aasta kõige madalamal tasemel Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt tingitud turgude deregulatsiooni tõttu, samuti on äärmuslik ilm mõjutanud tootmist teatud ekspordiriikides, nagu Austraalia. Kuid hinnad tõusevad ka seetõttu, et firmad spekuleerivad toiduhindadega, eeldades, et põllumajandustoodangu hinnad kasvavad ka lähitulevikus. Toidutootmine, -töötlemine ja –jaotus on aina enam läinud rahvusvaheliste kompaniide kätte, mis monopoliseervad maailma toiduturge.


Tööstuslike biokütuste tragöödia: nad toidavad autosid, mitte inimesi

Põllumajanduslikult toodetud kütuseid esitatakse kui lahendust nii naftatootmise tipule kui globaasetele kliimamuutustele. Kuid paljud teadlased ja asutused tunnistavad nüüd, et biokütuste kasulikkus energiatootmises on väga piiratud ja nende keskkonna- ja sotsiaalmõjud äärmiselt negatiivsed. Sellest hoolimata tormab kogu ärimaailm vallutama seda uut turgu, mis konkureerib otseselt inimeste toiduvajadusega. India valitsus teeb plaane 14 miljoni hektari täisistutamisest, Inter-American Development Bank leiab, et Brasiilias saaks biokütuste kasvatamiseks kasutada 120 miljonit hektarit ning biokütuste lobbyga tegelevad firmad räägivad potentsiaalsest 379 miljonist hektarist Aafrikas (2). Juba täna moodustab etanooli tootmiseks mineva maisi nõudlus 10% kogu maailma maistarbimisest ja tõstab maaimaturu hindu.

Tööstuslikud agrokütused on nonsens nii majanduslikus, sotsiaalses kui keskkonna mõttes. Nende arengut peaks pidurdama ja põllumajanduslik tootmine peaks keskenduma prioriteedina toidutootmisele.


Kõrgemad hinnad ei too kasu kõigile põllumeestele

Rekordtasemele tõusnud toiduhinnad löövad valusalt tarbija rahakoti pihta ning vastupididelt ootustele, ei too sugugi kasu kõikidele põllumajandustootjatele. Kriis on tabanud loomakasvatajaid, kuna söödahinnad on kõrged, teraviljakasvatajad on vastamisi suure väetistehinna tõusuga, maad mitteomavad põllumehed ja põllumajandustöötajad ei saa aga enam lubada endale piisavalt toitu osta. Põllumehed müüvad oma toodangut äärmiselt madala hinnaga, võrreldes sellega, mida maksavad selle eest tarbijad. Hispaania põllumeeste ja loomakasvatajate organisatsiooni (COAG) arvestuste kohaselt maksab hispaania tarbija kuni 600% rohkem, kui see mida toidutootja oma toodangu eest saab.

Kõrgemad toiduhinnad toovad kasu põllumajandustööstusele ja suurtele jaemüügifirmadele, kuna nad tõstavad hindu palju kõrgemale, kui õigustatud on. Kas tooduhinnad alanevad kui põllumajandushinnad taas alla lähevad? Suured firmad saavad endale lubada suurte toiduvarude säilitamist ja nende vabakslaskmist siis, kui turuhinnad on kõrgel.

Väikepõllumehed ja tarbijad vajavad aga õiglaseid ja stabiilseid hindu, mitte praeguseid suuri hinnakõikumisi.  Väikepõllumehed ei saa tootmist jätkata, kui hinnad on liiga madalad – ja seda on viimastel kümnenditel väga sageli ette tulnud. Seepärast vajavad nad, et turg oleks reguleeritud – vastupidiselt WTO poliitikale.

Põllumajandustoodanguga kauplemise liberaliseerimine toob kaasa nälja ja vaesuse

Käesolev kriis näitab, et põllumajandussaadustega kauplemise liberaliseerimine toob kaasa nälja ja vaesuse.

Maailma riigid on muutunud äärmiselt sõltuvaks globaalturust. 1992 aastal tootsid Indoneesia põllumehed Indoneesia turu vajaduste rahuldamiseks piisavalt soja. Kogu saarestikus on sojal põhinevad toidud väga olulisel kohal igapäeva toidus. Uusliberaliseerimise doktriini järgides avas riik oma turu importtoidule, lubades selliselt odaval USA sojal turg üle ujutada, mis tõi kaasa kodumaise tootmise hävimise. Tänaseks impordib Indoneesia  60% tarbitavast sojast. USA sojahindade rekordtaseme saavutamisega jaanuaris tuli aga ka kriis, kuna „vaeste inimeste lihaks“ nimetatava soja toodete hinnad kahekordistusid paari nädala jooksul. Sama on toimunud ka paljudes teistes riikides, nt Mehhiko maisitoomisega.

Kaitsemehanismide dereguleerimine ja erastamine aitab kaasa praegusele kriisile. Riiklikud toiduvarud on erastatud ja neid majandatakse kui hajamiseid ettevõtteid. Nad toimivad spekuleerijatena, selle asemel, et kaitsta põllumehi ja tarbijaid. Samuti on igal pool maailmas uusliberaalsete poliitikapakettide osana loobutud garanteeritud hinna mudelitest, mis viskab põllumehed ja tarbijad väga suure hindade kõikumise meelevalda.

Aeg iseseisvuda

Arvestades rahvaarvu kasvu maailmas aastani 2050 ja vajadust võidelda kliimamuutustega , peame hakkama järgmistel aastatal  rohkem toitu tootma. Põllumehed saavad selle väljakutsega hakkama, nagu nad sellega varemgi  minevikus hakkama on saanud. Maailma rahvaarv on viimase 50 aasta jooksul kasvanud aegalsemalt, kui põllumeeste teraviljatoodang.

Via Campesina leiab, et maakogukondade, töökohtade ja keskkonna kaitsmiseks peab toidutootmine jääma väikepõllumeeste kätesse, mitte liikuma aina enam suurte agrofirmade ja supermarketikettide kätte. GMOd ja tööstuslik põllumajandus ei paku inimestele tervislikku toitu ning hävitavad aina enam keskkonda. Näiteks ei lahenda Aafrikas AGRA poolt reklaamitav uus „Roheline Revolutsioon“ (uued seemned, väetised ja suureulatuslik kuivendamine) toidukriisi, vaid süvendab seda veelgi. Samal ajal näitavad uuemad teadusuuringud, et väiketootmisega tegelevad mahepõllumehed on vähemalt sama tootlikud kui tavafarmid, on isegi pakutud, et globaaltoidutootmine võib suureneda mahepõllumajanduse suurema kasutuselevõtuga 50% (3).

Hävitava toidukriisi ärahoidmiseks peavad valitsused ja avalikud asutused rakendama spetsiifilisi poliitikaid, mis on suunatud maailma kõige oluliseima energiaalllika – toidu – kaitsmisele.

* Valitsused peavad arendama, edendama ja kaitsma kohalikku tootmist, et sõltuda vähem maailma toiduhindadest. Selleks peab igal riigil või liidul olema õigus kontrollida toiduimporte ja kohustus peatada toidudumping.

*Valitsused peavad ka looma (või säilitama) varustusmehanismid, nagu nt puhvervarud ja garanteeritud madalaimad hinnad, et luua tootjatele stabiilsed tingimused.

Via Campesina üldkoorinaatori ja Indoneesia Talumeeste Liidu Henry Saragih sõnul «vajavad põllumehed maad, et toota toitu omaenda kogukonnale * ja enda riigile. Aeg on küps tõeliste põllumajandusreformide läbiviimiseks, mis lubaks väiketaludel maailma toita“.

Mali Talumeeste organisatsiooni koordinaator Ibrahim Coulibaly sõnul «olles silmitsi äärmusliku toiduhindade tõusuga on meie valitsus nõustunud põllumeeste organisatsioonide nõudmisega arendada ja kaitsta kohalikku toidutorgu selle asemel, et suurendada imporditava toidu kogust.
Toidu importimise suurendamine muudab meid vaid rohkem sõltuvateks jõhkratest kõikumistest maailmaturul».

Via Campesina arvab, et praeguse toiduhindade kriisi lahendus peitub iseseisvuses. Iseseisvus toidutootmises on inimeste õigus tervislikule ja kultuuriliselt sobivale toidu toomisele ökosüsteemi mittekahjustavate ja jätkusuutlike meetoditega, samuti valitsuste õigus  määratleda oma riigi toidu- ja põllumajanduspoliitikat teiste riikide põllumajandust kahjustamata. Sellise lähenemisega muutuvad prioriteediks nende inimeste vajadused, kes toitu toodavad, jaotavad ja tarbivad, mitte  turgude ja korporatsioonide nõudmised. Iseseisvus toidutootmises väärtustab ja eelistab kohaliku ja rahvusmajandust ning edendab väikepõllumajandust ja –toidutootmist.

www.viacampesina.org <http://www.viacampesina.org/>*

(1) Les Chambres d'Agriculture - France: http://paris.apca.chambagri.fr/
(2) Grain: www.grain.org <http://www.grain.org/>
(3) "Shattering Myths: Can sustainable agriculture feed the world?":
www.foodfirst.org <http://www.foodfirst.org/>