¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Raport: GM taimed suurendavad pestitsiidide kasutamist ja ei leevenda vaesust

13 veebruar 2008


GM taimed on toonud kaasa pestitsiidide kasutuse suurenemise ja ei ole suutnud leevendada maailmas nälga ega vaesust, väidab täna ilmunud Friends of the Earth (FoE) uus raport.

Raport ilmub samal ajal, kui biotehnoloogiatööstus avaladab iga-aastase statistika GM-taimede kasvatamise kohta maailmas [1].

Friends of the Earth International (FoEI) GMO koordinaator Nigeeriast, Nnimmo Bassey sõnul  "ei ole GM taimed toonud kaasa pikka aega biotehnoloogia tööstuse poolt lubatud tulu. Selle asemel ähvardab maailma erinevates piirkondades keskkonda ja kohalikke kogukondi GMO-de tõttu suurenenud mürgikasutus. Biotehnoloogia tööstus on rääkinud aafriklastele, et me vajame GM taimi, selleks et toita ära oma elanikkond. Kuid enamik kasvatatavatest GMO-dest läheb rikastesse riikidesse loomasöödaks, keskkonda kahjustavate kütuste tootmiseks - ja isegi saagikus ei ole suurem kui tavataimedel."

Euroopa GMO kampaania koordinaator Helen Holder kommenteerib raportit Brüsselist: "Praegu on selgem kui kunagi varem, et EL-l on õigus ettevaatlikule suhtumisele GM taimedesse. GM taimed ei ole lahenduseks olulistele keskkonna- ja majandusalastele väljakutsetele, millega seisavad silmitsi põllumehed nii Euroopas, kui arengumaades.
Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et üle kogu maailma rohelised põllumajandusmeetodid pakuvad tõelisi lahendusi, tuues kaasa kohaliku kogukonna majandusliku olukorra paranemise ja luues uusi töökohti."

FoEI raportis "Kellele on GMOd kasulikud?" 2008 on jõutud järeldusele, et:

* GM taimede kasutuselevõtt on oluliselt suurendanud pestitsiidide kasutamist

Valitsusallikad näitavad, et üheksa aasta jooksul on toimunud herbitsiidi Roundup (glüfosaat) kasutuse 15-kordne suurenemine USA-s ja peaaegu 80% suurenemine Brasiilias viie aasta jooksul [2]. Selle tulemusena tekib maailmas järjest enam glüfosaaadile resistentset umbrohtu, mis omakorda toob põllumeestele kaasa suuremad kulud ja saastab keskkonda [3].

USA raporteerib ka suurema toksilisemate pestitsiidide kasutuse, mille hulgas on ka EL-s keelatud pestitsiid atratsiin:
- Glüfosaadi kasutamine ei too enam USA-s kaasa teiste herbitsiidide kasutamise vähenemist. Ajavahemikus 2002-2006 rohkem kui kahekordistus 2,4,D (kunagi Vietnami sõjas kasutatud herbitsiidi "agent orange" komponent) kasutus sojaubadel.
- Atratsiini kasutus maisil suurenes USA-s perioodil 2002-2005 12%. Atratsiini kasutamine on EL võimalike terviseriskide tõttu keelatud. 

* GM taimed ei leevenda näljahäda ega vaesust

Enamus tänaseks päevaks kommertskasutusse jõudnud GM taimi on mõeldud liha- ja piimaloomade söödaks kasutamiseks rikastes tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist aitavad GMO-d kaasa väikepõllumeeste hävitamisele ning ei leevenda sellega kaugeltki vaesust. [4]

Tööstus väidab sageli, et GM puuvill (Bt puuvill) on suurendanud puuvillasaake ja seega aitab kaasa vaesuse leevendamisele. Siiski selgub selle väite põhjalikumal uurimisel, et saakide suurenemine on olnud tingitud hoopis teistest teguritest, nagu soodsad kliimatingimused, niisutamine ning uute (mitte-GM) seemnete kasutuselevõtt. Mitmes riigis on juhtunud ka see, et põllumehed, kes maksid Bt puuvilla seemne eest rohkem, kui tavaseemne eest, pidid kemikaalidele (insektitsiididele) sama palju raha kulutama, kui põllumehed, kes tavapuuvilla kasvatasid.

* Üldpilt näitab, et GM taimede saagikus ei ole suurem kui tavataimedel

Isegi USA Põllumajandusministeerium tunnistab, et ühtki turul olevat GM taime ei ole muundatud saagikamaks.
Peamisteks saaki mõjutavateks teguriteks on ilm, niisutamine ja väetamine, mulla kvaliteet ja põllumeeste oskused [5].

* Euroopa on ikka GMOde vastu

Vaid alla 2% kogu EL-s kasvatatavast maisist on geneetiliselt muundatud [6] ning viis EL riiki on keelanud enda territooriumil Monsanto maisi, kuna on järjest enam tõendeid selle kohta, et tal on negatiivne mõju keskkonnale.
Ülevaade biotehnoloogia arengust EL-s 2007 kinnitas, et GM taimede sektoril ei lähe hästi. Teiselt poolt, keskkonnasõbralikud põllumajandusmeetodid, nagu nt mahepõllumajandus, loovad uusi töökohti, parandavad maapiirkondade majanduslikku olukorda ja on ohutumad keskkonnale [7].

***

Küsimuste ja vastuste dokumenti, milles keskendutakse sellele, et GM taimed ei aita saavutada selliseid Milleeniumi Arengueesmärke, nagu nälja ja vaesuse vähendamine poole võrra aastaks 2015 võib lugeda lingilt:
http://www.foeeurope.org/GMOs/Who_Benefits/QA_FINAL_FEB08.pdf

RAPORT EESTI KEELES:  LOE SIIT who_benefits_est_08

Raport inglise keeles:
http://www.foeeurope.org/GMOs/Who_Benefits/Ex_Summary_Feb08.pdf http://www.foeeurope.org/GMOs/Who_Benefits/FULL_REPORT_FINAL_FEB08.pdf

 

[1] "Global Status of Commercialized Biotech" raport, mida annab välja biotehnoloogia tööstuse poolt rahastatav organisatsioon International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA), mis vïdab GMOd olevat kasulikud keskkonnale ja võtmelahenduseks vaesuse ja nälja leevendamisel.  GM taimede tööstus väidab jätkuvalt eksitavalt, et GM taimed vähendavad pestitsiidi kasutamist ja mängivad rolli vaesuse ja näljahäda leevendamisel.

[2] USA Põllumajandusministeeriumi andmetel on  Monsanto herbitsiiditolerantsed Roudup Ready taimed on toonud kaasa rohkem kui 15-kordse glüfosaadi kasutamise suurenemise. Ainuüksi 2006 aastal tõusis glüfosaadi kasutamine sojaubadel hüppeliselt 28% võrreldes 2005 aastaga ja jõudis peaaegu 44 miljoni kilogrammini. 

Eelmisel aastal läbi viidud Brassilia riigiasutuse uuring näitas, et glüfosaadi kasutamine tõusis perioodil 200-2005 80% - palju kiiremini, kui herbitsiiditolerantse RR soja kasvupinna laienemine.

[3] Üle maailma on ilmunud 58 raporit glüfosaadile resistentse umbrohu tuvastamisest, mis teeb levikupindalaks kokku umbes 1 miljoni hektarit. Eksperdid on üksmeelel, et selle põhjuseks on pidev glüfosaadile tolerantsete kultuuride kasvatamine ja glüfosaadi liigkasutamine üldiselt.

[4] Lõuna-Aafrika Vabariigis on Bt puuvilla kasutuselevõtu algusest BT puuvilla kasvatavate põllumeeste arv langenud 3229-lt (2001/02)  853-le perioodil 2006/07.
Indias ei aita GM puuvill kuidagi muuta fakti, et seemnete ja sisendite järjest suurenev hind toob põllumeestele spiraalina kaasa suurema laenusunduse, mis omakorda on 2007. aasta esimese üheksa kuuga toonud kaasa 942 dokumenteeritud enesetappu.

On raporteeritud arvukatest konfliktidest suurmaaomanike ja kohalike kogukondade vahel, mille käigus Syngentaga seotud relvastatud militia lasi Brasiilias maha talumehe. Sojakasvatuse suurenemist seostatakse suureneva maaelu piirkondade vaesustumisega. 90% kasvatatavast sojast on GM soja ja ligi 40% maapiirkondade elanikest elavad allpool vaesuspiiri.

[5] Monsanto  Roundup Ready soja - kõige levinum GM taim maailmas - ei anna suuremat saaki kui tavasoja. Paljud uuringud on isegi leidnud, et selle saagikus on kesmiselt 5-10% madalam, kui sellega sarnanevatel tavasortidel.

Putukakindel Bt puuvill ei ole saagikam kui tavapuuvill :
- USA-s, Argentiinas, Kolumbias ja Austraalias on puuvillasaagid jäänud samaks ka peale GM puuvilla kasutuselevõttu.

- Indias ja Hiinas on saagi suurenemine toimunud peamiselt ilmastikutingimuste ja GM tehnoloogiaga mitteseotud tootmistegurite tõttu. Näiteks Hiinas kasvatatakse kõige edukamalt puuvilla tootvas (ja suurima keskmise saagikusega) provintsis (Xinjiang) peamiselt tavapuuvilla, mitte GM Bt puuvilla.

[7] EL-s kasvatatakse vaid ühte GM taime, nimelt Monsanto Bt maisi (MON810), mis on muunatud ekspresserima insektitsiidi. Biotehnoloogia tööstuse poolt välja toodud 77% kasvupindala suurenemine EL-s 2007. aastal on viinud kasvupindala peaaegu 1%-lt peaaegu 2%le. Kõige rohkem  suurenes GM maisi kasvatus Prantsusmaal, kus äsja kuulutati välja selle maisi keeld, põhjendades seda tervise- ja keskkonnariskidega.

[8] Akadeemilistest ja riiklikest allikatest Friends of the Earth Europe poolt kokku pandud ülevaade:
http://www.foeeurope.org/publications/2007/FoEE_biotech_MTR_midlifecrisis_March07.pdf