Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Muundtaimed trügivad lauale

Liina Ränkel 09/03/2006 
 
Geneetiliselt muundatud (GM) taimede kasutamisega seonduvad võimalikud ohud on pakkunud mõtlemisainet teadlaste, ekspertide ja keskkonnakaitsjate ringkondades alates nende turustamisest 1996. aastast. Viimasel ajal on geneetiliselt muundatud organismide (GMO) teemalistes vaidlustes tõusnud esikohale aga ärihuvid.

7. veebruaril langetas Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) otsuse, mille kohaselt on Euroopa Liidu poolt 1998. aastal algatatud GMO-moratoorium vastuolus kaubandusreeglitega. Transgeenseid organisme propageerivad teadlased on väitnud, et Euroopa Liidul pole mingit teaduslikku põhjust keelata geneetiliselt muundatud taimede ja toidu importi oma territooriumile, viidates WTO avaldatud mahukale vaheraportile.

Geenitehnoloogilisi taimi puudutava konflikti osapoolteks on Ameerika Ühendriigid ja liitlased versus Euroopa Liit. USA, mis on kõige pikemaajalisema geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise ja turustamise kogemusega ning põhiline biotehnoloogilisi organisme propageeriv riik, oli ELi vastase kohtuvaidluse algatajaks WTOs. Hiljem ühinesid sellega Argentiina ja Kanada. Ameerika Ühendriikide põhiliseks argumendiks on suur majanduslik kahju, mis kaasneb nende GM-toodete impordikeeluga.

ELis GM-tooted reglementeeritud

Euroopa Liidus on kõik GM-tooteid puudutav seaduste tasandil rangelt reglementeeritud. Selleks, et turustada uusi transgeenseid tooteid, peab Euroopa Toiduohutuse amet need esmalt heaks kiitma, Euroopa Komisjon andma neile loa ning tootjad garanteerima nende korrektse märgistamise ja jälgitavuse. USAs on olukord tunduvalt leebem, nii puudub seal kohustus märgistada vastavaid tooteid. Mis puutub GMOde mõjusid käsitlevasse uurimistöösse, siis pole see valitsuse poolt soositud ei Ameerika Ühendriikides ega Euroopas. Toksikoloogilisi uuringuid on põhiliselt läbi viinud või rahastanud GMOsid propageerivad ettevõtted, mille erapooletus on vaieldav.

Tänaseni tekitab suurt ärevust Monsanto transgeense maisi MON863 ohutuse küsimus. Uue maisiliini heaks kiitnud komisjoni eksperdid olid algselt MON863 mõjude asjus eriarvamusel. Nimelt viitasid rottide toitmiskatsete tulemused hälvete esinemisele loomade tervislikus seisundis: valgete vereliblede üldarvu kasv, veresuhkru taseme muutused, punaste vereliblede üldarvu langus, jne. Kahtlusi äratas tootjafirma Monsanto seisukoht varjata uuringute tulemusi. Keskkonnaorganisatsioonil Greenpeace kulus enam kui aasta pingutusi, et saavutada kohtu kaudu katsetulemuste avaldamine. Selleks ajaks oli komisjon võtnud vastu positiivse otsuse MON863 loataotluse asjus.

GMO kutsub organismis esile muutusi

Mitmed viimasel ajal avaldatud sõltumatute teadlaste poolt läbi viidud GM-taimede uuringud kinnitavad bioloogiliste muudatuste esinemist katseloomade organismis. Näiteks võib tuua Austraalia teadusuuringute keskuse Csiro uurimisrühma poolt eelmisel sügisel avaldatud andmed, mis demonstreerisid transgeensete hernestega toidetud hiirte seas antikehade tootmist. Antikehi toodab organism teadupärast immuunreaktsiooni käigus kehavõõraste ainetega võitlemiseks, näiteks allergeenide sattumisel organismi. Selliste uuringute juurdekasvu tõttu korraldas ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) mullu oktoobris transgeense toidu ohutust käsitleva seminari. Ürituse koordinaatori sõnul selgus seminari käigus, et taolistele uuringutele tuleb pöörata rohkem tähelepanu, kuna mitmetel juhtudel on lastud GMOd turule, olemata veendunud nende ohutuses.

Keskkonnaorganisatsioonid näevad GMOde suurima probleemina võimalikke keskkonnariske. Ka on transgeenseid organisme pooldavad teadlased nentinud biotehnoloogiliste põllukultuuride kasvatamise potentsiaalset mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Tänaseks päevaks on laekunud maailma eri piirkondadest teateid herbitsiidiresistentsete GM-taimede kasvatamisega kaasnenud mitmik-resistentsuse arengust taimedel, uute tunnuste levikust looduslikele sugulastaimedele, mürgile allumatute «superumbrohtude» tekkest ning taimemürkide kasutamise suurenemisest. Bakteriaalseid toksiine tootvate biotehnoloogiliste põllukultuuride negatiivse mõjuna võib seni välja tuua neist taimedest toituvate kahjutute/kasulike putukate arvukuse vähenemise, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu.

GMO kemikaalidest ei vabasta

2004. aastal avaldas Charles M. Benbrook sõltumatu uuringu, mis analüüsis USA näitel GM-taimede kasvatamise ja pestitsiidide kasutamise vahelist korrelatsiooni. Uuringu tulemused näitavad, et ajavahemikul 1996-2004 suurenes taimekaitsekemikaalide kasutamine geneetiliselt muundatud soja, maisi ja puuvilla põldudel ligikaudu 4,1 %. Taolised andmed on vastuolus biotehnoloogia tööstuse lubadustega vähendada GM-taimede abil kemikaalide kasutamist ning säästa seeläbi keskkonda. Esimese kolme aasta jooksul, mil USAs kasvatati kaubanduslikel eesmärkidel transgeenseid taimi, oli tõepoolest märgata positiivseid tendentse, kuid seejärel kasvas iga järgneva aastaga põldudele pritsitavate taimekaitsemürkide kogus ning ilmnes populaarse herbitsiidi Roundup Ready aktiivsele koostisosale glüfosaadile resistentseks muutunud umbrohtude teke.

«GM-veterani» USA näitel võib tõdeda, et tavapõllumeestele pole transgeensete taimede võidukäik meeltmööda. Näiteks veebruari keskel algatas põllumeestest, talunike ühendustest, tarbijatest ning keskkonnakaitsjatest moodustunud koalitsioon Ameerika Ühendriikide Põllumajanduseministeeriumi (USDA) vastu kohtuasja seoses biotehnoloogilise lutserni heakskiitmisega. Talunikud on veendunud, et GM lutsern saastab lühikese ajaga nende kasvatatava tavalutserni, tuues kaasa ekspordiäri kadumise, kuna USA lutserni peamised importijad on lubanud, et GM sordi väljalaskmise korral kavatsevad nad vältida USA lutserni ostmist. Põllumehed kardavad, et lõppkokkuvõttes on nad sunnitud maksma biotehnoloogilise lutserni tootja Monsanto patenteeritud geneetilise tehnoloogia eest, tahavad nad seda või mitte.

Arvestades seda, kui agaralt käib biotehnoloogia gigant Monsanto kohut talunikega, kes on oma põllul tahtmatult kasvatanud juhuslikult sinna sattunud patenteeritud vilja ning samuti seda, kui üüratud on olnud talunike poolt makstud kahjutasud, on lutsernitalunike mure põhjendatud. Tänu transgeensete taimede patenteerimisele kontrollivad neid loonud suurfirmad praktiliselt kogu maailma GM seemne turgu. Taluniku jaoks tähendab see keeldu seemet iseseisvalt kasvatada. Seemet ostes tuleb tal sõlmida vastav leping, mis kaitseb firma ainuõigust mitte ainult müüa, vaid ka kasutada GM-seemet.

USDA jaoks tähendab GM lutserni puudutav kohtuasi järjekordset ebaedu transgeensete taimede valdkonnas. Möödunud aasta 30. detsembril teatasid eksperdid, et USDAl pole õnnestunud kontrollida korralikult geneetiliselt muundatud põllukultuuride, k.a. meditsiiniliseks ja tööstuslikuks tarbeks kemikaale sünteesima loodud taimede, põllukatseid. USDA peainspektori poolt avaldatud aruandes seisab, et käesolevad (USDA) eeskirjad, korraldused ja menetlusviisid ei ole piisavad tagamaks põllumajandusliku biotehnoloogia ohutut kasutusele võtmist.

Eesti tarbijad ei hooli muundtoidust

Maailma Kaubandusorganisatsioon esitab oma lõpliku otsuse GMO-moratooriumi suhtes ilmselt 2006. aasta lõpus või 2007. aasta alguses. Seniajani võivad kõik asjakohased osapooled kommenteerida WTO esialgset seisukohta. Siinkohal tuleks märkida, et ELi tarbijaist on läbivalt umbes 70 protsenti olnud muundtoidu kasutamise ja muundkultuuride kasvatamise vastu. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mullu 2. mail avaldatud uuringu tulemused näitavad, et inimeste ettevaatlikkus GM-toidu kasutamise ning GM-taimede kasvatamise suhtes on viimasel ajal kasvanud. Selgus, et Eesti tarbijad eelistaksid valikuvõimalusel mahetoitu ning geneetiliselt muundatud põllumajandustooteid ei ostaks kindlasti 46 protsenti vastanutest ja 51 protsenti vastanutest peab GMOde sekkumist loodusesse ebaeetiliseks. Sealjuures ostaks geenmuundatud toiduaineid kindlalt ainult 2 protsenti Eesti tarbijatest. Järelikult esindab Euroopa Liidus kehtestatud GMO-moratoorium selle piirkonna tarbijate huve.

Seniste faktide valguses tuleb tõdeda, et GMOde kasutuselevõtt eeldab täiendavaid uuringuid. Pikaajalised ja põhjalikud katsed on vajalikud veendumaks transgeensete taimede ohutuses. Piisav info ja ettevalmistusaeg mõjutaks ilmselt positiivselt ka uute tehnoloogiate vastaste arvamust. Tänase seisuga võib öelda, et GM-taimede levik on veidi enneaegne. Kindlasti tuleks edendada ühiskonnas debatte nende majanduslike, keskkondlike, tervist puudutavate ja eetiliste aspektide osas, et leida lahendused kõigile valupunktidele.