Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
UK valitsuse teadlane ei näe biokütustest suurt kasu

Reuters

4. jaanuar 2008


Biokütuste suurenev tootmine on tekitanud segadust valitsuse eelarvetes, löönud lakke toiduhinnad ja toonud kaasa Kagu-Aasia metsade hävimise, ütles reedel Briti põllumajandusministeeriumi juhtivteadlane.

”See, kuidas me praegu biokütuseid toodame, ei ole küll tee, mida mööda edasi minna,” ütles endine Maailmapanga juhtivteadlane Robert Watson, nimetades majanduslikult kõige vähemefektiivsete meetmete seas USA etanooliprogrammi ja Saksamaa toetust biodiislile.

Oxfordi Põllumajanduskonverentsil esinedes rääkis Watson, et suhkruroost biokütuste tootmine Brasiilias on ainuke jätkusuutlik meetod kõikidest täna kasutatavatest.

Selleks, et meil 5-10 aasta pärast oleks uued ja paremad tehnoloogiad, mis oleks majanduslikult eluvõimelised, oleks praegu vaja intensiivselt panustada teadusuuringutesse ja nende tehnoloogiate arendamisse.

Crispin Tickell, Oxfordi Ülikooli James Martini Teaduse ja Tsivilisatsiooni Instituudi Tulevikupoliitika programmi direktori sõnul on USA etanoolipoliitika olnud "katastroof".

Tickell, kes on töötanud Euroopa Komisjoni presidendikabineti juhatajana ja Kuningliku Geograafiaühingu presidendina, ütleb, et rohkem oleks vaja tähelepanu pöörata taastuvatele energiaallikatele nagu päikese ja geotermiline energia.

”Biokütustel on oma roll, kuid nad on vaid üheks paljudest tehnoloogiatest," ütles ta konverentsil.
 

Kliimamuutused mõjutavad põllumajandust negatiivselt

Watsoni sõnul on kliimamuutus lühiajalises perspektiivis Inglismaa põllumajandusele soodne, kuna pikendab kasvuperioodi, kuid kõiki mõjusid arvesse võttes mõutab see põllumajandust negatiivses suunas.

”Arvatavasti mõjutab muutuv kliima põllumajandussektorit tervikuna negatiivselt ja nõuab suurt adopteerumisvõimet," sõnas ta.
Ühe adapteerumise põhirelvana on nimetatud geneetiliselt muundatud taimi - näiteks uusi põuakindlaid sorte.

”Selge, et nendes on potentsiaali, kuid me peame vaatama neid igaühte eraldi," arvas Watson, hoiatades samas, et mõnedele arengumaadele võib olla probleemiks see, et nad muutuvad sõltuvaks suurtest seemnefrimadest, nagu näiteks USA päritolu Monsantost.

Watsoni sõnul peaks põllumeestele maksma keskkonnateenuste eest, nagu nt. süsiniku sidumine või värske vee varude suurendamisele kaasaaitamine. ”Põllumajandus on rohkem kui lihtsalt tootmine," lausus ta.

Tickell nõustus Watsoni väidetega, lisades, et põllumajandusturud "peaksid opereerima selgelt määratletud avaliku huvi raames". Tickelli sõnul ”peaksime aktsepteerima, et põllumajandus ei ole samasugune äri nagu iga teine ja põllumajanduse nägemine millegi sellisena on viga."

Tickelli aravtes peaks suuremat tähelepanu pöörama inimeste toiduvalikule, mis peaksid sisaldama rohkem taimi ja vähem liha.

”Me peame rõhutama tervislikku toitu, millest me suures plaanis oleme hüljanud," sõnas ta, mainides ka järjest kasvavat rasvumise problemaatikat Suurbritannias. ”Suurenev lihatarbimine Indias ja Hiinas on juba praeguseks söödahinnad kõrgele löönud".

Watson  märkis, et umbes 850 miljonit inimest maailmas on alatoidetud ja teist sama palju rasvunud.

Originaalartikkel:

http://www.reuters.com/article/latestCrisis/idUSL04724852