¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Neegrid on rumalamad kui valged inimesed?

27. oktoober 2007
Alo Lõhmus, Postimees

 


Moodsa geneetika looja ja Nobeli laureaat James D. Watson põhjustas ülemaailmse pahameeletormi, väites, et aafriklased pole nii targad kui valged inimesed, kirjutab Alo Lõhmus.
 
 
 
Ameerika molekulaarbioloog James D. Watson (79) teab, kuidas pälvida tähelepanu. Parim moodus selleks on teha avastus, mis muudab teaduse suunda ja ühes sellega kogu inimkonna ajalugu.
Just niisugusega sai Watson maha 1953. aastal koos kolleeg Francis Crickiga, avastades DNA molekuli kaksikheeliksi kujulise struktuuri ja tehes kindlaks selle keemilise koostise. Sündis tänapäevane geneetika ning Watson pälvis 1962. aastal Nobeli preemia.



Watsoni hilisemad avastused ja avaldused pole nii üksmeelset mõistmist leidnud, see-eest on nad endiselt pälvinud suurt ja sageli ärritunud tähelepanu.

Teaduse vaieldamatute suurkujude hulka kuuluv härrasmees, kelle panust on võrreldud Darwini ja Koperniku töödega, näib võtvat tõsiselt oma elumotot «Väldi igavaid inimesi», mille ta on raiunud ka äsjailmunud raamatu pealkirja («Avoid Boring People»).

Watsoni rokkivad ning absoluutselt ebaigavad avaldused on pikki aastaid raputanud teadusmaailma, eriti aga selle poliitiliselt korrektsemat osa.

1997. aastal leidis ta näiteks, et kui kunagi avastatakse homoseksuaalsust määratlev geen, võiksid naised soovi korral lasta kõrvaldada looted, millel selline geen esineb.

Ehkki Watsoni lausest ei saanud kuidagi järeldada heteroseksuaalsete loodete eelistamist homoseksuaalsetele loodetele (naistel on ju niikuinii õigus abortida ka heteroseksuaalseid looteid), tõusis avaldusest suur lärm.

2000. aastal teatas teadlane talle omase otsekohesusega, et paksudel inimestel puudub ambitsioonikus ning just seetõttu ei soovi tööandjad neid palgata, sest liigsöömiseni viinud vaimne lodevus on tajutav ka tööintervjuudel.

Samal aastal käis Watson välja väite, et tume nahk ja seksuaalne võimekus on omavahel seotud ehk tõmmud inimesed on paremad armatsejad. «See on põhjuseks, miks peetakse latiinodest armukesi,» teatas vanahärra ühel avalikul loengul. «Te pole ju kunagi kuulnud inglise armukestest. On vaid inglise patsiendid.»

Seevastu potentsiravimit Viagra on Watson nimetanud ohuks inimese evolutsioonile, sest rohi kõrvaldab vanemate meesterahvaste erektsiooniprobleemid, mis looduslikult on mõeldud takistama vigaste geenide edasikandumist uude põlvkonda.

Et kõrgemas eas eostatud lapsi ohustavad geneetilised haigused, teab Watson omast käest – ta sai 42 aasta vanusena isaks pojale, kes on tänini vaimuhaige.

Watsoni senine töökoht Cold Spring Harbor Laboratory (CSHL), mille kauaaegne direktor ta oli, ongi pühendunud vaimuhaiguste geneetilise tausta uurimisele.

Teadlane on aga leidnud, et ka rumalus on vaimuhaigus ning kõige rumalamat kümnendikku inimkonnast tuleks selles osas ravida, muu hulgas ka geneetiliste vahenditega.


Sapised märkused oma kunagise naissoost kaastöötaja Rosalind Frankli-ni välimuse kohta näivad eeltoodu taustal juba väheolulistena, ehkki just Franklini uuringutulemused olid otsustavad omaaegse läbimurde saavutamiseks, mille kogu au läks Watsoni ja Cricki arvele.

Muide, Watson on teinud ettepanekuid tütarlaste ilu suurendamiseks geneetilise manipulatsiooni kaudu.

Watsoni seni viimane skandaalne avaldus pärineb 14. oktoobri ajalehest The Sunday Times.

Selle lehe esindaja, Watsoni endine laboriassistent, kohtus teadlasega viimase raamatu ilmumise puhul Suurbritannias ning pani muu hulgas kirja Watsoni järgmised tsitaadid: «Ma olen kurb Aafrika väljavaadete pärast, sest kogu meie sotsiaalne poliitika põhineb faktil, et nende intelligentsus on sama mis meiegi oma – samas kui kõik testid ütlevad, et see pole päris nii.»

Watson lisas end lootvat, et kõik inimesed on võrdsed, kuid möönis, et «inimesed, kellel on tulnud tegemist teha mustanahaliste töötajatega, leiavad, et see pole tõsi».

Watson toonitas ajakirjanikule, et nahavärvi alusel ei tohi kedagi diskrimineerida, sest «on palju värvilisi, kes on väga andekad, kuid värvilisi ei maksa edutada, kui nad pole toime tulnud juba madalamal tasemel».

Veel lisas Watson, et «pole mingit põhjust eeldada, et evolutsiooni vältel geograafiliselt eraldatud inimeste intellektuaalsed võimed peaksid olema arenenud identselt» ning avaldas samas lootust, et inimeste intellekti määravad geenid leitakse juba 10–15 aastaga.

Seekord läks avameelsus Watsonile kalliks maksma. Kõigepealt tühistati Suurbritannias rida avalikke esinemisi, mida Watson oli kavandanud oma uue raamatu reklaamimiseks.

Suurbritanniasse juba kohale saabunud teadlane naasis pettunult koju, saamaks teada, et on vallandatud CSHLi kantsleri kohalt – ent just selle labori ülesehitamine on olnud Watsoni kümnenditepikkune elutöö.

Teadlane on nüüdseks oma tsitaatidest taganenud ning vabandanud kõigi ees, kellele võis tema ütlustest jääda mulje, nagu peaks ta aafriklasi geneetiliselt teisesordilisteks.


Tegelikult märgib Watsoni juhtum uut etappi teadusmaailmas juba mõnda aega peetavas vaidluses rasside tähenduse üle. Poliitiliselt korrektne seisukoht on seni olnud, et rass on mitte bioloogiline, vaid kõigest sotsiaalne väljamõeldud konstruktsioon.

Selle kohaselt on rassidevahelised geneetilised erinevused tühised, jäädes alla iga rassi sees esinevale variatsioonirohkusele. 2000. aastal teatas USA president Bill Clinton: «Kõik inimolendid, sõltumata rassist, on enam kui 99,9% ulatuses samasugused.» See seisukoht on kuni viimaste aastateni püsinud dogmana.

Kuid üha rohkem ilmub teadustöid, mis seda kõigutavad. Rasside geneetilist erinevust rõhutavate uuringute taga ei seisa õelad rassistid, vaid ausameelsed teadlased, kes otsivad inimestele kõige sobivamaid ravimeid ja ravimeetodeid.

Näiteks südamehaiguste profülaktikaks võib soovitada iga päev klaasi veini joomist itaallastele või juutidele, kelle eellased on sadade põlvkondade vältel veini pruukinud ning selekteerinud välja selleks kõige sobivamad ainevahetust kujundavad geenid.

Ent kas veiniprofülaktika sobib ka näiteks soomlastele ja eestlastele, kellel on täheldatud soodumust alkoholisõltuvuse tekkeks?

Kui erinevused on märgatavad juba ühe rassi sees, siis rassidevahelised eripärad on veelgi suuremad.

Pariisi Pasteuri instituudi teadlane Lluís Quintana-Murci uuris Ameerikas esindatud rassidele iseloomulikke geenimutatsioone ning leidis oodatult palju erinevusi nende geenide avaldumises, mis reguleerivad naha- ja juustevärvi või vastuvõtlikkust teatud haigustele.

«Kuid üllatuslikult leidsime ka palju tundmatu funktsiooniga geene, mis erinesid populatsioonide vahel väga suurel määral,» ütles Quintana-Murci juunikuus ajakirjale Science. «Praegu me veel ei tea, mida need geenid teevad.»

2005. aastal avastasid teadlased eesotsas Chicago ülikooli professori Patrick D. Evansi-ga, et eri rassidest inimpopulatsioonid erinevad geenialleeli nimega microcephalin ja geeni ASPM avaldumise poolest. Need mõlemad reguleerivad aju kasvamist.

Uurijad leidsid, et microcephalin’i alleel ilmus esmakordselt 37 000 aastat tagasi ehk samal ajal, mil toonased eurooplased hakkasid viljelema sümboolset käitumist.

Tänapäeval on see alleel esindatud vähemalt 75% itaallastel, venelastel ja hiinlastel, kuid kõigest 30% Tansaania masaidel ning vähem kui 10% kahel teisel uuritud Aafrika rahvusrühmal.

Seda avastust on võimalik tõlgendada nõnda, et just kõnealune Euroopas tekkinud alleel kiirendas varajaste eurooplaste vaimset arengut, samas kui teiste piirkondade inimeste areng kulges teistmoodi.


Tänavu jaanuaris avaldas ajakiri Science Pennsylvania ülikooli geneetiku Vivian Cheungi uurimistulemused, mis käsitlesid enam kui 4000 geeni avaldumist erinevast rassist ameeriklaste genoomides.

Selgus, et tuhat geeni ehk 25% uuritud geenidest avaldus Euroopa ja Aasia päritolu ameeriklastel erinevalt, neist 35 geeni avaldumise sagedus erines aga üle kahe korra.

Rassidevahelised selged geneetilised erinevused tähendavad, et eri rassidest patsientidel tuleb haigusi ennetada ja ravida erineval moel.

Lõuna-California ülikoolis tehtud uuring kinnitas, et ahelsuitsetajatest neegritel ja haivailastel on geneetilistel põhjustel palju suurem oht haigestuda kopsuvähki kui sama palju tossutavatel valgetel või asiaatidel.

Just suitsetamisest tingitud kopsuvähk viib Ameerikas igal aastal hauda rohkem neegreid kui ükski muu vähiliik. Vastuvõtlikkuses hüpertooniale on mustad aga valgete inimestega võrreldes eelisseisus. «

On olemas geneetiliselt määratud tunnused, mis on seotud erinevate etniliste gruppidega,» nentis New Yorki Cornelli ülikooli nefroloog Phyllis August. «Selle eitamine tähendaks eitada paljusid väga ilmseid bioloogilisi tõdesid.»

Kuidas aga jääb intelligentsusega? Kuni pole leitud intelligentsust määravaid geene, on Watson selles osas tõepoolest läinud libedale teele.

On küll tõsi, et mitmed üldised IQ-uuringud on kinnitanud rasside intellektierinevusi (kõige terasemad pole seejuures kaugeltki eurooplased, vaid hoopis ida-aasialased), kuid siiani on sügavalt ebaselge, kas need erinevused johtuvad geenidest, kultuurikeskkonnast või millestki muust.
 

http://www.postimees.ee/301007/esileht/ak/291867.php