Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Teadus ja poliitika põrkavad ELs kokku GMOde küsimuses

 

Elisabeth Rosenthal
 
9. detsember 2007

Euroopa keskkonnavoliniku eelmisel kuul tehtud ettepanek keelata ELs teatud geenmuundatud maisi kasvatamine on algatanud verise sõja EL-s, kus poliitikud on siiamaani andnud endast parima selle küsimusega tegelemise vältimiseks.

EL keskkonnavoliniku Stavros Dimas´e sõnul on  tema otsuse taga teadusuuringud, mis näitavad niinimetatud Bt taimede kasvatamisega seotud pikemas perspektiivis tekkida võivaid küsitavusi ja riske.

Kui aga Euroopa Komisjoni volinikud järgmiste kudue jooksul küsimusega tegelevad, peavad otsustamisel arvestama teaduse, poliitika ja kaubanduse aspekte.  Ja püüdes rakendada poliitikasse teadusuuringuid, satuvad nad vastamisi teaduse piiride hägususega.
 
Kümmekond aastat on EL hoidnud enda pinda viimase enam-vähem GMO-vaba maana maailmas – enamasti on see saavutatud sellega, et on välditud keeruliste küsimustega tegelemast; on olnud geenmuundatud taimede  kasvatamise moratoorium ja on aina lubatud rohkem teadusuuringuid teha.
 
Kuid Maailma Kaubandusorganisatsioon ja iseäranis USA on avaldanud Euroopa Liidule järjest suuremat survet ning väitnud, et teadusuuringuid on tehtud piisavalt, et tõestada, et GMOd keskkonda ei kahjusta. Seega rakenduvad USA väitel kaubandusreeglid.
 
Tegelikult ei ole teadus ekspertide sõnul siiani tõestanud üheselt GMOde ohutust – analoogselt sellega, et teadus ei võinud kindel olla selles, kas 2000. aasta saabudes lendavad arvutisüsteemid vastu taevast või mitte.
 
 "Teadust kuritarvitatakse kõikide poolte poolt täiesti mitteteaduslikel eesmärkidel, " kommenteerib Benedikt Haerlin, Berliinis asuva keskkonnaorganisatsiooni Save Our Seeds direktor ja endine Euroopa Parlamendi liige. "See on täielik illusioon, et teadus ainsana leiab vastuse GMO-dega seotud küsimustele. Asjale oleks palju abi sellest, kui kõik osapooled ütleksid otse välaj, millised on nende sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud plaanid.“
 
Kreeka päritolu juristist keskkonanvolinik Dimas tutvus Euroopa Liidu teadusliku nõuandva organi nõuandega, mille kohaselt mais „ilmselt“ riski ei moodusta – kuid leidis, et kahtlusi muundmaisi lubamiseks on siiski liiga palju.
 
"Volinik Dimas usaldab täielikult teadust," ütles Barbara Helfferich, Euroopa Komisjoni pressiesindaja. "Kuid on aegu, kus teaduslikud tõendid on vastuolulised." Tema sõnul käitub Dimas „riskihaldajana“.
 
Euroopa teadlaskogukonda iseloomustavad kirglikud lahkarvamused selle kohta, kuidas käsitleda uute teadusuuringute käigus ilmnevaid fakte GMO-de kohta, iseäranis Bt maisi kohta, millele on muundamise käigus lisatud teatud kahjurite vastu resistentsuse saavutamiseks mullabakteri Bacillus thuringiensis toksiin. Enamikku uuringuid on teistanud või rahastanud geenmuundatud seemneid tootvad firmad.
 
"Diskussioon polariseerub iseäranis siis kui hakatakse tõlgendama tulemusid ja nende tähendust erinevate tulevikustsenaariumite jaoks," ütleb Angelika Hilbeck, Zürichis asuva Šveitsi Föderaalinstituudi ökoloog, kelle Bt maisi käsitlevad teadusuuringuid Dimas tsiteerib. "Kas klaas on pooleldi tühi või pooleldi täis““ küsib ta.
 
Hilbecki sõnul ei pööra firmade rahastatud uuringud piisavalt tähelepanu sellele, et muundatud taimede mõjude spekter on väga lai – näiteks muutused linnuliikide arvukuses või mõju, mis võib tekkida siis kui kõik põllumehed kasvatavad ühte GM kultuuri.

Hilbecki sõnul on GM tootjad, nagu Syngenta ja Monsanto, korduvalt keeldunud andmast seemneid nii talle endale, kui teistele teadlastele, kes on tahtnud läbi viia toodete keskkonnamõjude sõltumatuid uuringuid.

Oma otsuses on Dimas tsiteerinud oma tosin teadusuuringut, mis kinnitavad Bt maisi potentsiaalset ohtu liblikatele ja teistele putukatele.
 
Kuid tööstusgrupp Euroopa Biotehnoloogialiit (European Federation of Biotechnology) väidab, et enamik nendest uuringutest ei näita mingit keskkonnaohtu.
 
Mitmed taimeteadlased ütlevad, et Dimas tegelikult ignoreerib teadust – nende hulgas on mitmed teadlased, kes on soovitanud EL-d uued maisid lubada, kinnitades, et see on ohutu.
 
"Meil on tegemist „nõuandetundetu“ poliitikuga, kes lihtsalt oma poliitilist plaani kehtestab,“ ütles üks teadlne, kes sarnaselt teistele nõustavatele teadlastele keeldus oma töö tõttu oma nime avalikustamast.
 
Samas leiab aga Karen Oberhauser, monarhliblikate uurimise juhtivspetsialist Minnesota Ülikoolis, et debatt Bt maisi täiendavate ohutusuuringute üle on täiesti omal kohal, iseäranis Euroopas.
 
"Me tegelikult ei tea, kas see mõjutab ökosüsteemi USAs,“ ütles ta „ja praegu on raske tulevikus tekkida võivaid probleeme ennustada.“ Umbes 40% USA maisist on praegu Bt mais ja seda on kasvatatud kümmekond aastat.
 
"Bt maisiga seotud võimalikud probleemid sõltuvad täielikult ökosüsteemist – millised taimed kasvavad maisipõllu lähedal ja millised putukad nendel toituvad,“ kinnitab Oberhauser."Seega üksikasjalike uuringute läbiviimine on tõesti äärmiselt oluline.“
 
Bt taimed toodavad toksiini, mis tapab lendavaid kahjureid ja nende röövikuid, kuid võib olla toksiline ka lähedastele putukatele, nagu monarhliblikas ning ka mitmetele veeputukatele. Liblikad ise ei toitu maisil, vaid nabertaimedel, kuna aga tuul viib maisi õietolmu laiali, on ka naabruses kasvavad taimed kaetud Bt õietolmuga.
 
Oberhauseri sõnul on ta olnud mures Bt maisi õietolmu mõju üle monarhliblikatele USAs, kuna tema uuringud näitasid putukapopulatsioonide vähenemist 2002-2004, kuid viimase kolme aasta jooksul on arvukus taas tõusnud ja ta on jõudnud järeldusele, et USA „maisivöötmes“ ei ole Bt mais ilmselt monarhliblikaid kahjustanud.
 
Samal ajal ei ole ka praegu veel selgust ka monarhliblika suhtes ja muretult suhtumiseks pole aeg veel küps. USA monarhliblikaid võisid pääseda ka puhtalt õnneliku juhuse läbi – põlluharimspraktikas toimunud muutuste tõttu. Nimelt on põllumehed vaheldanud Bt maisi kasvatust geenmuundatud soja kasvatamisega, mis ei ekspresseeri toksiini, vaid on umbrohumürki taluv. Antud umbrohumürk – Monsanto toodetav Roundup – on tapnud muu umbrohu seas põldudel ja nende ümbruses ka liblikate lemmitoiduks olnud taimed ning liblikadon liikunud toiduotsingul mujale, kus Bt taimi ei kasvatatud.

Kuid võivad ilmneda ka teised mõjud ning teiste kultuuride vahelduse praktikaga regioonides võib olukord samuti olla erinev. Näiteks aeglustab Bt toksiin liblikaröövikute täiskasvanuks saamist ja seega jäävad pikemaks perioodiks rööviktoiduliste potentsiaalseks ohvriks.
 
Aeg näitab, kas probleem on tõsine või mitte. „Jah, aeg annab kindlasti vastused nendele küsimustele – ja võibolla näitab meile ka meie vigu, mille peale oleks pidanud varem mõtlema," ütleb Oberhauser.

Ökoloogide ja entomoloogide peamsieks mureks on see, et kui teatud piirkonna põllumehed lähevad kõik üle ühele toksiini ekspresseerivale maisile võivad putukad muutuda kiiresti toksiini suhtes resistentseks – nagu inimest kimbutavad mikroobid muutuvad resistentseks antibiootikumidele, kui neid kasutatakse liiga palju. Kahjurid on oma olemuselt sporaadiline probleem ja nende vastu võitlemiseks on teisigi lahendusi kui GMOd.
 
Teadlased on mures ka selle pärast, et tuulega leviv õietolm sisaldab Bt toksiini. Õietolmu jaoks ei ole tavaline, et ta sisaldab mürki. Enamasti on õietolmud "äärmiselt toitvad, kuna nende ülesandeks on enda juurde meelitada," ütleb Hilbeck ning ütleb, et me ei tea midagi sellest, kuidas mürgine õietolm võib näiteks mesilastele mõjuda.
 
Teadusuuringud läbi vaadanud kompaniid ei ole nõud Bt kasvatamist kindlustama, kuna praeguseks on liiga ebaselge, millised kahjud võivad tervisele ja keskkonnale kaasneda kasvatamisega,ütles Duncan Currie, rahvusvahelisel tasandil töötav ja Uus-Meremaal; Christchurch´ is elav jurist, kes on GMOde teemat uurinud.
 
USAs, kus enamik taimi on geneetiliselt muundatud, on debatt sama hästi kui suletud.
 
"Ma ei ütle, et meil pole enam lahendamata küsimusi, kuid see, kas Bt maisi kasvatamine on hea või halb – ma arvan, et sellest oleme me möödas," ütles Richard Hellmich,  USA Põllumajandusministeeriumis ja Iowa Ülikoolis töötav taimeteadlane, kelle sõnul on tehtud sadu uuringuid. Bt mais võib aidata „maailma toita“, väidab Hellmich.
 
Kuid teadusvõrrand võib näha Euroopas teistsugune välja kui Ameerikas – Euroopas, kus järjest enam suureneb roheline maailmavaade ja põllumajandustraditsioonid on tugevamad.
 
"Teadus ise ei ütle, mida teha," arvab Catherine Geslain-Lanéelle, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tegevdirektor. Kuigi EFSA on esitanud Dimasele hinnangu, mille kohaselt Bt mais „ilmselt“ ei põhjusta kahju, töötab amet pidevalt pikaajaliste keskkonnariskide hindamise kvaliteedi parandamise suunas.
 
Osaliselt on teadus omandanud nii keskse koha kogu debatis selle pärast, et nii EL seadus kui WTO reeglid teevad riigile või regioonile palju lihtsamaks geenmuundatud seemnete keelamise siis, kui ilmneb uus teaduslik informatsioon selle kohta, et nad on ohtlikud. Kui sellist põhjendust ei ole, võib geenmuundatud taimede keelamist vaadata kui ebaausat takistust kaubanduses, mis toob kaasa õiguse Euroopa Liidule trahve määrata.
 
Kuid teadus ilmselt ei ole piisavalt mustvalge, et aidata EL ministritel terve nahaga pääseda.
 
Simon Butler, kes töötab Ingllismaal Readingi Ülikoolis, kasutab arvutimudeleid GMOde pikaajaliste mõjude ennustamiseks lindudele ja teistele liikidele. Kas ministrid peaksid tema arvates Bt maisi keelama?
 
"Minu töö ei ole otsustada, kas GMO in õige või vale,“ ütleb ta. „ Minu asi on lihtsalt andmeid analüüsida.“

Originaalartikkel: http://iht.com/articles/2007/12/09/news/gmo.php?page=1