Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Sojabuumi varjukülg

Inter Press Service News Agency, Italy

8. november 2007

Paraguay - rohelised põllud, nii kaugele, kui silm ulatub, mõlemal pool teed, mis viib põhjaosas asuva Sab Pedro provintsi omavalitsustesse (Lima, Capiibary ja Guayaibí). San Pedro provints on üks riigi vaesemaid.

Silmapiirini ulatuvad põllud on istutatud täis geneetiliselt muundatud soja, mis on Paraguay peamine eksporttoode. Kuid mida rohkem maad soja enda alla haarab, seda rohkem jääb maha haigeid inimesi, maata jäävaid kogukond ja oma õigustest ilma jäänud inimesi -
sellest kõigest räägib dokumentaalfilm ”Soberanía violada” (Violation of Sovereignty).

Paraguailaste endi toodetud dokumentaalfilm on jäädvustanud lindile campesino (väiketalumeeste) kogukondade draama, kelle jaoks sojapõldude laienemine tähendab riski ellujäämisele.


”Suurte maaomanike - enamik nendest on välismaalased - ja hajamaiste korporatsioonide majandushuvid hävitavad terveid kogukondi, langetavad metsi, saastavad jõgesid, teevad haigeks meie lapsi, toovad kaasa katkenud rasedusi, tapavad talumehi ja sunnivad nad loobuma oma maast ja kultuurist,” on 40-minutilise filmi kokkuvõte.

Paraguay on muutunud maailma neljandaks suurimaks sojaeksportijaks. Esimeseks kolmeks on USA, Brasiilia ja Argentiina. Põllumajandusministeeriumi andmetel kasvatatakse Paraguays soja 2.4 miljonil hektaril ja see annab 38 % riigi põllumajandustoodangust.

Paraguay teravilja- ja õlikultuuride eksportijate koda (CAPECO) teatas, et seab endale eesmärgiks laiendada 2008. aastal sojakasvatust neljale miljonile hektarile ja tõsta ekspordist saadavat tulu kahekordseks (2007. aasta esimesel veerandil oli saadud tulu 780 miljonit dollarit).

Kuid need arvud ei näita sojakasvatuse laienemise sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid. Need mõjud on dokumenteeritud filmis - läbi tosina campesino eluloo.

Filmitegijate sõnul tahtsid nad näidata probleemi ulatust, kuna GM soja leviku suurenemisega viimase viie aasta jooksul on olukord muutunud aina hullemaks.

"Tuhanded talumehed on juba provintsist lahkunud ja oma maa müünud, kuna neid ümbritsevad igalt poolt suured sojapõllud, mida töödeldakse ohtlike põllumajanduskemikaalidega. Neil ei olnudki valikut", ütleb Peña.

Sojabuum on kaasa toonud ka töötuse. Paraguay idaosas on soja asendanud puuvilla, kuid soja kasvatamine nõuab vähem tööjõudu

Väiketalunikud, kes moodustavad suurema osa riigi kuuest miljonist elanikust, on intensiivsele sojatootmisele jalgu jäänud.

Valitsusvälise sotsiaaluuringutega tegeleva organisatsiooni (Base-IS) andmetel kuulub 70% Paraguay haritavast maast välismaalastele, peamiselt brasiillastele.

"On vaid üksikuid talumehi, kes hoolimata sojatoojate pealtungist, ei ole oma maa maha müünud ja üritavad oma kodu säilitada. Kuid maaelu nende ümber on hävinud, sotsiaaltenused, nagu arstiabigi, on olematu. Omavalitsused tegutsevad aga suuromanike huvides. Lisaks on tekkinud uus ohuallikas - põllumajandusekspordi mudel", ütleb Peña.

Sotsioloog Tomás Palau, üks raamatu ”Los refugiados del modelo agroexportador” (Põllumajandusekspordi põgenikud), kirjeldab peamisi monokultuurina kasvatatava soja mõjusid maakogukondadele.

”Talumehed satuvad oma maa suhtes tugeva surve alla, kuna hinnad on väga üles läinud", ütleb ta.

Talumehed jäävad oma maast ilma mitmete skeemide kaudu - maad ostetakse või liisitakse või on nad sunnitud lahkuma selle pärast, et ei suuda enam pidevat põllumajanduskemikaalide kasutamist enda ümber taluda. ”Piirkonnas tegutsevad ka relvastatud grupid. See on tõeline väljatõstjat armee,” ütleb ta.

Toksiliste põllumajanduskemikaalide kasutamisel on negatiivseid mõjusid nii inim- kui loomatervisele. Palau sõnul on tervisehäirete ulatus suur, alates allergiatest ja hingamisteede ärritusest ja kuni pahaloomuliste kasvajateni, loodete väärarenguteni ja raseduste katkemisteni.

Kannatab ka keskkond. ”Toksilised kemikaalid mürgitavad nii jõgesid kui mulda, tapavad viljakates mullakihtides mikroorganisme ja suurendavad metsade kadumist," ütleb ta.

Kuid Palau sõnul on kõige varjatumaks aspektiks see, et isegi sojaekspordist saadud tulud ei jää riiki, kuna nad kuuluvad välistootjatele ja korporatsioonidele.

”Me pole sellest veel arugi saanud, aga oleme olukorras, kus väga suurt protsenti Paraguay ekspordist kontrollib kolm või neli rahvusvahlist korporatsiooni: Monsanto, mis varustab seemnega 90% tootjatest, samuti sellised firmad nagu Cargill, Louis Dreyfus ja ADM (Archer Daniels Midland),” ütelb Palau.

Sojakasvatus hakkas levima Paraguays 1960ndate keskel ja muutus buumiks 90ndate lõpus koos Monsanto ja teiste firmade geenmuundatud seemnete turuletoomisega.

Intensiivne sojakasvatus on söönud välja traditsioonilised tegevusalad, nagu karjakasvatamise - ning isegi puuvilla tootmise, mis oli riigi peamiseks põllumajanduslikuks ekspordiartikliks.
Puuvillakasvatuse pindala on langenud 1990-2006 509,000 hektarilt 160,000 hektarile.