Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Tikud lapse käes

Nastja Pertsjonok, ELF
 
Geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud ohtudest.

Järjest enam sõltumatuid teadlasi püüab juhtida avalikkuse tähelepanu geneetiliselt muundatud kultuuridega (GM-kultuuridega) seotud ohtudele. Nad leiavad, et geenitehnoloogia kasutamine kommertslikuks toidutootmiseks ei ole teaduslikult õigustatud ning toob endaga kaasa etteaimamatuid ja võimalik, et ohtlikke tagajärgi.

Kalifornia ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia osakonna emeriitprofessor Richard Strohman kinnitab: “Geenid eksisteerivad koostoimivates võrgustikes, millel on oma loogika. Biotehnoloogia neid võrgustikke ei arvesta. Ta käsitleb geene isoleerituina. Geenid aga ei ole isoleeritud ning selle fakti eiramine geenitehnoloogide poolt teebki biotehnoloogia teaduslikult puudulikuks ja ohtlikuks./…/”

On peaaegu võimatu välja arvutada kõike seda, mis võib juhtuda rakus ja organismis tervikuna uue geeni sisestamisel. Kord lahti lastud muundatud geene enam kokku korjata ei saa.

Mitmed ohud
Väga vähe on tehtud uurimusi GMOde keskkonnamõjude kohta, kuna GM-kultuuride tootjad on enamasti väitnud, et see pole vajalik. Sõltumatud teadlased toovad välja mitmeid ohte.

Teadlased väidavad, et GMOd võivad luua uusi, kahjulikke viirusi. Pea kõik GM-kultuurid sisaldavad viiruste geneetilist materjali. Nende viiruste geenid võivad ühineda haigusttekitavate viiruste geenidega. Sel teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad kui “vanad” ja kalduvad eirama liikide piire. Samas tänapäeva teadmistest veel ei piisa sellise ohu kontrollimiseks.

Üks tavalisemaid viirusi, mida geenitehnoloogias promootoriks (geneetilise informatsiooni aktiveerijaks) kasutatakse, on caulimoviirused (CaMV) – neid on kasutatud peaaegu kõikides laialt viljeldavates GM-kultuurides, näiteks Monsanto RR sojaoas, Novartise Bt-maisis, mitmetes rapsiliikides. Katseliselt on tõestatud, et CaMV DNA suudab luua uusi kombinat-sioone selles taimes, millesse ta sisestatud on ning seeläbi võivad tekkida uued ja ohtlikumad viirused.

Teadlased on avastanud ka kaks uut maisiviirust (Maize necrotic streak virus ja Georgia Unknown), mille päritolu ei osata selgitada. Teadlased ei suuda siiani kindlalt aru saada, kuidas viirus, mis kuulub tomateid ja paprikaid, mitte teravilja kahjustavate viiruste perekonda, saab maisi kallale asuda, nagu seda Maize necrotic streak virus teeb.

Lääne-Ontario ülikooli geneetika emeriitprofes-sori Cumminsi sõnul on põhjust kahtlustada nende seotust maisi geneetilise muundamisega.

Teiseks teadlaste poolt välja toodud ohuks on risttolmlemine – suguluses olevate taimede omavaheline tolmlemine, mille tagajärjel uued geenid levivad kontrollimatult geneetiliselt muundamata liikidele või teistele lähedastele kultuuridele. Paljudes Kanada piirkondades ei ole GM-rapsi kasvatamise tõttu tavarapsi kasvatamine enam võimalik, kuna rapsi tolm võib levida üsna kaugele.

Ka superumbrohud ei ole ebareaalne müüt. Kui pritsida mingit maatükki ühe ja sama vahendiga mitu aastat järjest, muutub umbrohu koosseis. Jäävad taimed, mis taluvad mürki kõige paremini. Ühe ja sama mürgi kasutamine mõjutab sellele vahendile mittetundlike taimede kujunemist.

Kahju raske heastada
Ajaloos on palju näiteid selle kohta, et puudulike teadmiste baasil bioloogiliste süsteemidega kunstlik manipuleerimine toob kaasa ettearvamatuid komplikatsioone, mida hiljem on raske või võimatu heastada.

Hiinlased, kes otsustasid varblastest lahti saada ja avastasid seejärel, et varblased olid ökosüsteemis väga tähtsad kahjurite hävitajad, pidid hakkama neid linnukesi välismaalt sisse tooma. Soode kuivendamise ja luhtade lahtikündmise tõttu pole Taanis enam konni ega toonekurgi, nii et Eestisse sattuva taanlase unistus on näha päris toonekurge. Hollandis kaalutakse isegi varem kuivendatud soode taasüleujutamist.

Kui inimene midagi selgeks saab, tekib tunne, et ta teab kõike. Kuid mida edasi, seda keerulisemaid seoseid hakkab ta nägema. Juba praeguste teadmiste kohaselt võib väita, et geneetiliselt muundatud põllukultuurid ei pruugi olla inimkonnale kingituseks, vaid võivad osutuda tulevikus hoopis tõsiseks probleemide allikaks.

(2004)

http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=52&old_art=36642&old_num=