¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Avalik arvamus ja geneetiliselt muundatud organismid

Roheline Värav,
2. oktoober 2007

Nastja Pertsjonok, ELF

Selle aasta sügisel on Euroopa Liidus taas teravalt päevakorrale kerkinud geneetiliselt muundatud organismide (GMO) teema.

Euroopa Liidu avalik arvamus on juba aastaid vastustanud geneetiliselt muundatud taimi ja nendest tehtud toitu, kuna need ei käi kokku jätkusuutliku arenguga. Vastuseisu on peamiselt põhjendatud keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalmajanduslike argumentidega.

GMO-de kommertsialiseerimise ajalugu kubiseb patendi- ja saasteskandaalidest, tööstuste lobby'st ning poliitmahhinatsioonidest. Lisaks on teaduse areng viimase kahekümne aasta jooksul käinud ühte sammu tööstuse arenguga, mis on majanduslikult igati kasulik. Paraku kaasneb sellega ka probleeme, näiteks sõltumatu ekspertiisi vähesus ja tööstuste kui rahastajate surve uurimissuundade valikul.

Siiani ei ole avalikku arvamust ja väärtushinnanguid arvestatud. Avalikkuse ja teaduse koostööd on keerulisem korraldada kui tööstuse ja teadlaste koostööd. Praeguses olukorras tunnevad avalikku huvi esindavad organisatsioonid sageli, et formaalse kaasamise raames küsitakse nende käest vaid seda, mis värvi sildid GMO-põllule panna, mitte seda, kas seda põldu üldse peaks tegema.

Uue, 27-liikmelise Euroopa Liidu (EL 27) riigid suhtuvad väga erinevalt kodanike soovidesse ja ühiskondlikusse aktiivsusesse. Aeg on näidanud, et kõige GMO-skeptilisemateks on olnud Austria, Ungari, Kreeka, Küpros, Poola, Iiri, Läti, Luksemburg; GMO-pooldajate hulka on kuulunud Soome, Hispaania, Holland, Suurbritannia ning ka Eesti.

Sellest johtuvalt on EL-i tasandil olnud väga keeruline teha ühiseid otsuseid GMO-de lubamise või keelamise kohta. Lihtenamusest GMO-de lubamiseks ei piisa ja kvalifitseeritud häälteenamust kumbki pool tavaliselt ei saavuta, mistõttu otsustus langeb EL-i täidesaatva võimu, Euroopa Komisjoni kätesse. Siiani on EK lihtsalt templi „lubatud” kõigele peale löönud, isegi siis, kui lihtenamus on selle vastu.

Tundub aga, et tänavu sügisel toimub EL-is järjekordne murrang. Kaks EL-i suurriiki - mõlemad suuremat sorti põllumajandustootmisega - on muutunud GMO-de suhtes ettevaatlikumaks.

Neljapäeval, 25. oktoobril teatas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et Prantsusmaa ei luba kasvatada geneetiliselt muundatud taimi ärilisel eesmärgil. Kahjurikindel GM-mais (ainuke EL-is kasvatamiseks lubatud GM-vili) jääb keelatuks põhjalikumate uuringute korraldamiseni.

EL-i keskkonnavolinik Stavros Dimas kutsus oktoobris üles keelustama kahe GM-maisi sordi kasvatus EL-is. Need on Syngenta Bt-11 ja Pioneer 1507.

Keskkonnavoliniku sõnul ei ole selged võimalikud pikaajalised mõjud keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele, need võivad ilmneda alles aastate pärast. Ka teaduskirjanduses on nende maisisortide keskkonnamõju hinnatud erinevalt ning nende kasvatamisega kaasnev risk seega vastuvõetamatu.

Juba suvel teatas Saksamaa valitsus, et alates 2008. aastast võib maisi MON 810 seemneid müüa vaid koos seireplaaniga, mis võimaldaks uurida maisi mõju keskkonnale - meede, mille kohta põllumehed ütlevad, et see võrdub kasvatuskeeluga.

Kas ka Eesti võtab kuulda avalikku arvamust ja mitmete mittetulundusühingute üleskutseid ettevaatusele? Siiani on mõlemad Eestis GMO-de lubamisega (ja praktikas just nimelt lubamisega, mitte riskide hindamisega) tegelevad komisjonid (keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi juures) pigem kerge käeviipega probleeme ignoreerinud ja GMO-dele rohelist tuld näidanud, eirates vähemusse jäävate keskkonnaorganisatsioonide vastuargumente.