¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Arengumaad

GMO-d kui imetehnoloogia?

Kaasaegset geenitehnoloogia turustamisstrateegiate hulgas on kindlal kohal näljahäda ja vaesus. GMO-d kui instrument, mille abil saab võidelda vaesuse ja näljaga arengumaades, on GMO-retoorika üks vanimaid kujundeid. Teiselt poolt on aga levinud arusaam, et GMO-d ei suuda likvideerida näljahäda, kuna probleemide juured peituvad sotsiaal-majanduslikes faktorites, mitte ei sõltu konkreetse tehnoloogia kasutamisest või mittekasutamisest.

Kuna arengumaad ja konkreetse riigi probleemid on erinevad, on raske panna nad kõik ühe mütsi alla, ent selge on see, et ei GMO-d ega ka ükski muu tehnoloogia ei ole saa olla selleks imerohuks, mis inimesi vaesusest ja näljast päästaks.

Kahelda võib isegi selles, kas GMO-del on olemasolevas süsteemis seda potentsiaali - pigem näevad nii arenguabi- kui keskkonnatööga tegelevad huvigrupid GMO-des arengumaade suunamist veel suuremale sõltuvusele tehnoloogiat arendavatest riikidest ja firmadest, mis muudaks niigi kehva olukorra veelgi halvemaks.

GMO-d intensiivistavad põllumajandust ja tekitavad suurema sõltuvuse

20. sajandil toimunud “roheline revolutsioon” on toidutootmist suurendanud intensiivsema kuivendamise, sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ning uute tehnologiseeritud sisendeid rohkem vajavate sortide kasutuselevõtuga. Põllumajandusrevolutsioon on aga eriti arengumaades sageli toimunud  kohalike ökosüsteemide ja inimtervise arvelt. Põllumajanduses toimunud muutused on toonud kasu suurpõllumeestele, kuid vähendanud vaeste põllumeeste võimet saada hakkama kohalikus ökosüsteemis.  Biotehnoloogiliste kultuuride tsentraliseeritud olemus ja patenteeritud staatus kiirendab seda protsessi veelgi, vähendades kohalikke eripärasid ja põllumajanduspraktikate kohaldamist kohalike oludega ning suurendades nii sotsiaalset sõltuvust välissisenditest.

Tööstus, mis reklaamib end arengumaade päästjana, ei jõua retoorikast kaugemale. Valdavat enamust geneetiliselt muundatud taimedest ei kasvata ega tarbi maailma vaeseimad riigid. GM taimi kasutatakse peamiselt rikaste riikide loomasöödana, töödeldud toidu ühe koostisosana (sojajahu) või biokütuste tootmiseks. Enamikke GM kultuure kasvatavad suurpõllumehed, peamiselt USA-s, Brasiilias ja Argentiinas, kus on tööstuslik, ekspordile suunatud ning keskkonna ja kogukondade arvelt toimiv intensiivpõllumajandus. 

Järgnevalt leiate valiku artikleid antud teemal:

* Hans Herren & Marcia Ishii-Eiteman, globaalpõllumajanduse hindamise raporti IAASTD autorid
Genetically modified crops are not the answer
http://thehill.com/opinion/op-ed/93907-genetically-modified-crops-are-not-the-answer   

* EED, ülevaade

Genetic Engineering is not an Alternative to Sustainable Agriculture to Feed the World
EED praktilise toö käigus globaallõunas kokku kogutud partnerite ja ekspertide arvamus sellest, kas geneetiline muundamine on vajalik arengumaade vaesuse ja nälja leevendamiseks.
http://www.eed.de/en/en.col/en.col.d/en.sub.27/en.sub.pub/en.pub.de.356/

* Dominic Glover, ülevaade

GM Crops Ten Years On: The Undying Promise
Ohtlikud ideed arenguabi valdkonnas

http://www.ids.ac.uk/go/news/gm-crops-ten-years-on-the-undying-promise

* GMFreeze analüüs

Blind Alley? Is DFID’s policy on agriculture in danger of failing to deliver food and environmental security?
GMO-de rollist arengumaade aitamisel

http://www.gmfreeze.org/uploads/blind_alley_final.pdf

* M. Belloni artikkel

Crop research to benefit poor farmers in marginal areas of the developing world: a review of technical challenges and tools GMO-de reklaamimine arengumaade päästjatena ei pruugi olla õigustatud
Perspectives in Agriculture, Veterinary Science, Nutrition and Natural Resources 2006 1, No. 070  http://news.bioversityinternational.org/media/1/Bellon.pdf

* Saksa Parlamendi Tenoloogiate Hindamise Rühma (TAB) aruanne
Transgenic seeds in developing countries - experience, challenges, perspectives

/Ebapiisavate andmete tõttu ei ole tänase seisuga võimalik teostada GM taimede kasvatamise majandusliku kasulikkuse lõplikku hindamist arengumaades ja riikides, mis on kujunemas arengumaast arenenud riigiks. Uuringud, mis väidavad, et annavad aluse selliseks hindamiseks, ei sisalda piisavalt teaduslikke viiteid ja on andmetelt ebastabiilsed. Isegi Hiina ja Brasiilia juhtumiuuringud ei paranda olukorda: näiteks põhinevad Hiina GM puuvilla kasvatuse avaldatud uuringud vaid mõne aasta ja paarisaja hektari kohta käivatel andmetel (kus kogu Hiina GM puuvilla toodang on 5.5 miljonit hektarit) ja on äärmiselt ebaühtlased; Brasiilia kohta ei olegi avaldatud teadusuuringuid, on vaid hinanngulised artiklid./
http://www.tab.fzk.de/en/projekt/zusammenfassung/ab128.htm 

* Kas GMOd päästavad näljast?

N. Pertsjonok

vana.elfond.ee/fail.php?id_fail=477