¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GM-riis saabus Euroopasse illegaalselt

15. november 2006

Nastja Pertsjonok

Ootamatult avastati augusti ja septembri jooksul kahe euroliidus müügil oleva riisi saastumine geneetiliselt muundatud (GM) riisiga, mõlemad riisid on illegaalsed ja turustusloata.

Euroopa Liidus on ka poliitilisel tasandil mitu GMO-küsimust päevakorral. Esiteks, kas lubada geneetiliselt muundatud rapsi seemneid importida. Teiseks, kas Ungari tohib keelata oma riigi pinnal muidu ELis vastavat luba omava maisi kasvatamise.
Geneetiliselt muundatud riis on juba ammu kirgi kütnud, kuid Euroopasse pole seda tarbimiseks ega kasvatamiseks kunagi lubatud. Riis on maailmas üks olulisemaid toiduaineid, seetõttu on paljud riigid GM-riisi turustamisega väga ettevaatlikud olnud.

Nüüd aga kerkis esile lausa kaks skandaali samal ajal, mõlemad seotud eksperimentaalse ja illegaalse riisiga, millest üks oli pärit USAst ja teine Hiinast. Ilmselt on mõlemad põllukatsete käigus segunenud tavalise riisiga ja siis piki turustusahelat laiali kandunud. USA riisi puhul on tegu umbrohumürki taluva riisiga, Hiina riis on kahjuriresistentne, kummalegi riisile pole tehtud tervise- või keskkonnariskide analüüsi. Hiina riisi puhul ei ole praeguseks teada, kui palju seda ELis olla võiks. Küll on esialgsed proovid näidanud, et üle 20% ELis levivast USA riisist on saastunud.

Riisi saastumine on taas päevakorda tõstnud küsimuse: kas maksab GMOde pärast muretseda või peaks geenmuundatud toiduainetesse suhtuma sama rahulikult kui tavalistesse?

Ka Eesti poelettidel on GM-tooteid
Euroopa ja ka Eesti poelettidele on legaalselt jõudnud peamiselt kaks geenmuundatud toiduainet - soja ja mais.

Soja kohta võib mainida, et 2005. aasta suvel avaldas Itaalia uurimisrühm Urbino ülikooli histoloogia instituudi rakubioloogi Manuela Malatesta juhtimisel intrigeerivad tulemused. Juba eelnevate uuringute käigus tõestas uurimisrühm, et umbrohumürki taluva soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muutusi. Mõni neist muutustest tekkis täiskasvanud loomadel väga lühikese aja jooksul. Uus publikatsioon näitas, et tagasipöördumine GMO-vaba toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise.

GM-sojast tehtud toiduõlisid on Eestis palju ja neid võib leida enamikus poodides, enamasti on selline toode ka odavamate killast. Soja kasutatakse ka paljude toodete n-ö täitematerjalina: vorstides, kastmetes, õlina präänikutes, letsitiinina šokolaadides. Ja loomulikult on ka sojahelbed, - jahud, -jogurtid jms.

Teine levinud toiduaine, mis Euroopa Liidus lubatud, on mais.

Näiteks firma Monsanto mais MON863 lubati Euroopas küll turule, ent teadlased on selle ohutuse küsimuses siiani eri seisukohtadel. Toitmiskatsed näitasi selle maisiga toidetud rottidel hälvete esinemist - valgete vereliblede arvu kasv, veresuhkru taseme muutused, punaste vereliblede üldarvu langus, neerude kaalu muutus. Sõltumatud teadlased analüüsivad praegu täiendavalt maisi turuletooja Monsanto esitatud andmeid.

GM-mais on ka ainuke GMO, mida ELis praeguse seisuga kasvatada võib.

GM-toode peab olema märgistatud


Kui toode sisaldab GMOd, peab see ELi seadusandluse järgi olema märgistatud. Märgistamise määrus jõustus ELis täielikult alles 2004 aprillis, nii on kogemusi selle toime kohta veel vähe.

Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada kõik tooted, mis on toodetud ELis heaks kiidetud GMOst või sisaldavad seda, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMOsid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. Kõikidel muudel juhtudel peab toote peal olema kiri "Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme" või "Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest".

Siiski on juhtunud, et tooted jäävad seadusest hoolimata märgistamata ning sageli juhtub, et tarbija avastab vastava märke alles pika aja möödumisel pärast märgistuse tekkimist toote sildi peale. Kirbukirjas kirjutatud sõnad kaovad lihtsalt teiste sõnade vahele ära. Üldiselt võib - iseäranis n-ö vanade Euroopa riikide kohta öelda, et tootjatel ei ole kuigi suurt huvi importida GMOsid inimeste toiduks, kuna tarbijate vastuseis on suur.

Ka Eestis läbi viidud uurimus tarbija eelistuste kohta on näidanud, et Eesti tarbija eelistaks GMO-vaba toitu.

Eesti Konjunktuuri Instituudi poolt 2005. aasta sügisel enam kui 700 inimese seas läbi viidud küsitluse tulemus oli selline, et vaid 2% vastanutest ostaksid kindlasti GMO sisaldusega toitu, 51% eelistaks mahetoitu ning 34% GMO-vaba tavatoitu. Seega 85% inimestest ei soovi oma toidulauale GMOsid.

Kuivõrd see ka reaalelus kehtib, pole selge, sest inimesed ei ole harjunud GMO-infot teadlikult pakendilt otsima, samuti pole ka harjumust teavitada tootjafirmat oma suhtumisest - helistada või saata e-kiri andmaks firmale teada, et see ja see klient eelistaks osta teistsugust kaupa.