Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Eesti valik: labori supermais või uued mürgised karuputked

Villu Päärt

17. november 2003

Lähiaastail seisab Eestil ees valik, kas siinsetel põldudel hakkavad kasvama geneetiliselt muundatud taimed või mitte.


«Kui laboris muundatud geenid on keskkonda lastud, siis neid sealt enam välja ei saa,» ütleb põllumajandusülikooli taimekaitseprofessor Anne Luik. Ta seisab geneetiliselt muundatud organismide loodusse lubamise vastu: «Pole tehtud riskianalüüsi, kuidas need taimed ökosüsteemi mõjutavad.»

Geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde loodusse lubamise teemale teadlased seni veel ühest vastust leidnud pole. Põllumehed, keda peaks muundatud taimedest saadav kasu otseselt huvitama, pole Eestis veel vaidlusse sekkunud.

Jõgeva sordiaretusjaama direktor Mati Koppel ütleb, et põllumees tahab geneetiliselt muundatud taimi kasvatada, kui saab rohkem kasu.

Rikutud loodus

Kui tarbija ei taha geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid toiduaineid kasutada, pole põllumeestel mõtet neid kasvatada. Otsus langeb majanduskasu silmas pidades.

«Eesti peab järgima ettevaatuse printsiipi,» leiab Koppel. Tarbijad peavad teadma nii kasudest kui kahjudest.

Koppel toob siinkohal kaks näidet. Mehhikos pole seadusi, mis reguleeriksid geneetiliselt muundatud organismide kasutamist.

Mehhikos kasvatatakse laialt GMO-maisi ja seetõttu on maisi looduslikud esivanemad rikutud. Jaapanis on lubatud kasvatada 38 erinevat GMOd, kuid seda ei tehta, sest tarbijad ei taha neid.

Koppeli sõnul ei pruugi geenimuundatud maisi kasvatamine anda Eestis majanduslikku efekti, sest esiteks maksab selle maisi seeme tavalisest veerandi võrra rohkem ja teiseks polegi Eestis neid kahjureid, millekindlaks see mais on muundatud.

Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor, keskkonnaministeeriumi geenitehnoloogia komisjoni esimees Mart Ustav toob võrdluse ajalooga: kui esimesed autod tulid tänavale, pidi keegi punase lipuga ees käima, andmaks teada, et auto sõidab.

«Geneetiliselt muundatud organismide kasutamisel oleme me praegu samal tasemel,» ütleb Ustav.

Tallinna Tehnikaülikooli geneetikaprofessor Erkki Truve väidab, et pole olemas puhtamat ja mahedamat põllumajandust kui geneetiliselt muundatud taimi kasvatav põllumajandus. Truve on GMOsid kasutava põllumajanduse tuline pooldaja.

Ameerikas, kus GMO-taimi kasvab kõige rohkem, on umbrohutõrje- ja putukatõrjevahendite kasutus vähenenud. Tulemus: jõgedesse on hakanud tagasi tulema kalad, mida seal polnud aastakümneid.

Ameeriklaste optimismi ei jaga aga maailmas kaugeltki kõik. Isegi intensiivne põllumajandusmaa Holland on võtnud ettevaatuspõhimõttel keelduva hoiaku. Rääkimata Austriast, kes ei luba geneetiliselt muundatud põllukultuure isegi riiki sisse tuua, rääkimata kasvatamisest.

Luik tõmbab võrdluse kurikuulsa putukamürgiga DDT - tõhusat ja odavat kahjurimürki tervitas algul vaimustusetorm, alles aastaid hiljem ilmnes, kui ohtlik see mürk oli nii loodusele kui inimesele. DDT kauapüsivaid jääke leidub keskkonnas siiani.

Antibiootikumikindlus

Väga paljude geneetiliselt muundatud taimede puhul on geenimarkerina kasutatud antibiootikumikindlaid geene. Nii võib juhtuda, et GMO-taimede tõttu ei allu tänapäeval veel antibiootikumidega edukalt ravitav haigus tulevikus enam ravile.

«Muid relvi pole siis enam vajagi,» märgib Luik.

Selle kõrval on USA talunikke juba tänasel päeval vaevavad mured üsna väikesed - tavarapsi kasvatanud taluniku põllule on tolmlemise kaudu kolinud GMO-raps. Talunik ei saa oma toodangut müüa, sest see pole sordipuhas.

Muundatud geeni ülekolimine taimest bakterisse ja sealt edasi on Ustavi sõnul praktikas siiski üliraskesti tõestatav väide.

GMOde kasutamise valguses on Ameerikas ilmnenud vajadus kasutada aina tugevamaid umbrohutõrjevahendeid, sest tõrjevahendikindlaks muundatud sordid kasvavad edukalt ka umbrohuna.

«Me võime saada uusi Sosnovski karuputkesid, millega võitlemine on ülimalt keerukas,» hoiatab Luik.

 

Arvamus: Marek Strandberg, ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse teadur


GMOde majanduslik edendamine põllumajanduses pole end maailmas kusagil ära tasunud. Täna me ei oska öelda, millised mõjud võivad olla antibiootiliste markeritega märgitud GMOdel.

Ökoloogilise põllumajanduse kogemus on inimesel kümneid tuhandeid aastaid. Nende negatiivseid mõjusid inimese tervisele pole täheldatud.

Intensiivne põllumajandus sai alguse mineraalväetiste arusaamast. See on umbes 200 aastat vana. Selle negatiivsed mõjud on teada.

Geneetiliselt muundatud organismide kasutuskogemust on maailmas kümmekond aastat ja juba on näha teatavad ökoloogilised riskid ja võimalikud mõjud tervisele.

Maailmas ei ole näljahäda. Etioopias on näljahäda, seal ei ole raha toidu ostmiseks. Mitte seetõttu, et geeniteadlased pole välja mõelnud imetaime. Nad ei tule toime oma maa kasutamisega.

Kui Etioopia näljahädalisel pole raha osta tavalist taimeseemet, siis kuidas saab ta osta endale kallimat GMO-seemet?

http://www.postimees.ee/171103/esileht/siseuudised/119266.php