Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Kas GMOde mõju teistele tootjatele on võimalik hinnata?


Üllas Ehrlich
TTÜ Majandusuuringute teaduskeskus

august 2006

Ei ole täielikult selge, mil määral tekitab geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutuselevõtt põllumajanduses kulusid ühiskonnale, keskkonnale ja teistele (GMO-vabadele) tootjatele. Nii tarbijaid kui tootjaid tuleks sellistest kuludest teavitada, sest GMOde (nagu ka teiste uute tehnoloogiate) kasutuselevõtul peab tarbijal (ja kogu ühiskonnal) olema piisavalt informatsiooni tehnoloogia omaksvõtmisel või tagasilükkamisel.

Pole kahtlust, et põllumajandus on suur ülemaailmne äri, kus liiguvad väga suured summad. Tasub vaid mainida, et ligikaudu pool Euroopa Liidu ühisest eelarvest kasutatakse mitmesuguste põllumajandustootjatele makstavate toetuste näol liikmesriikide põllumajanduse subsideerimiseks. Enesestmõistetavalt tahab selles majandusharus ringlevatest hiigelsummadest oma osa saada ka põllumajandust teenindav tööstuskompleks: masina-, agrobiokeemia-, seemnetootjad. Milline neist ei oleks huvitatud farmeri kinnistamisest võimalikult pikaks perioodiks just oma kliendiks!? GMOde väljatöötamine ja levitamine koos sinna juurde kuuluva agrokeemiaga loob seemne- ja agrokeemiakompaniidele klientide sidumiseks ja ühtlasi põllumajanduses ringlevast rahast tõhusaks osasaamiseks head eeldused.

GMOde välismõjud
Kuid probleemid ei piirdu üksnes GMO farmeriga, kelle loobumine osast kasumist ja enese pikaajaline sidumine GMO seemne- ja agrokeemiafirmadega on lõpuks tema enda vaba valik. GM kultuurid mõjutavad lisaks tootjale ka paljusid valdkondi, mida nimetatakse välismõjudeks. Põhilised välismõjud võib jaotada nelja suuremasse kategooriasse:


mõjud ümbritsevale looduskeskkonnale, eriti bioloogilisele mitmekesisusele;
mõjud GM toodangut tarbiva inimese tervisele;
GMOde mõju GMO-vabale põllumajandusele, mis väljendub eelkõige materjali soovimatus segunemises (GMOdega saastumine) ja preventiivsete abinõude sunnitud kasutamises;
GMOde viljelemise mõju riigi majandusele, eelkõige väliskaubandusele ja põllumajanduse üldisele subsideerimismäärale.

GMOdega seotud välismõjude kirjeldamine on küll vajalik, kuid mitte piisav tingimus nende mõju ulatuse ja tähtsuse kindlakstegemiseks. Välismõjud kui argument on mingi majandusliku tegevuse, antud juhul GM materjali sisalduva põllumajandustoodangu viljelemise, turustamise ja tarbimise, majandusliku mõttekuse üle otsustamisel (täis)väärtuslik vaid siis, kui välismõjud on rahaliselt kindlaks tehtud ja väljendatud. Seega tuleb majandusteadusel lõppeesmärgiks seada välismõjude rahalise ekvivalendi leidmine ja selle kasutamine tulude-kulude analüüsil.
Kuni viimase ajani ei ole välismõjusid põllumajanduslike kulude-tulude analüüside tegemisel arvesse võetud. See tõsiasi on aidanud kaasa majanduslikus mõttes moonutatud pildi tekkimisele, mille ohvriteks on nii GM põllukultuure viljelevad farmerid, nendest hoiduvad (nii tava- kui mahe-) tootjad, GM toodete tarbijad ja ka teised maksumaksjad (kes GM välismõjudest tingitud kahju tegelikult kinni maksavad).
Seega ei ole GMOde lubamise või keelamisega seotud küsimused mitte ainult loodus-, arsti- ja õigusteadlaste uurimisvaldkond, vaid eelkõige makromajanduslik probleem, mis puudutab kogu ühiskonda: nii neid, kes GMOdega vahetult kokku puutuvad, kui ka neid, kes GMOde tootmise ja tarbimisega otseselt ei tegele.

Rahaline kahju GMOdega saastumise puhul
Jättes kõrvale sellised globaalset laadi (kuigi üliolulised) välismõjud nagu mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja inimese tervisele, vaatleksime lähemalt selliseid mõjusid, mis GMO-vaba tootjat kõige rohkem mõjutavad: nimelt kahju, mis tekib GM materjaliga võimaliku saastumise korral. Tegemist on sellise välismõjuga, mis Eesti talupidajaid kõige reaalsemalt ähvardab. Kuna empiirilisi andmeid GMO saastatuse kohta pikema ajaperioodi jooksul Euroopa Liidus napib, põhinevad järgnevad andmed Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi GM-vabade farmide hüpoteetilise GM materjaliga saastumise analüüsil. Seejuures on konkreetsete farmide ökonoomika detailselt arvesse võetud ja saadud tulemused igati tõepärased.

Mõju lühema ajahorisondi jooksul
Lühiajaline mõju tavakultuuride saastumisest geneetiliselt muundatud materjaliga sõltub GM ja tavatoodangu hindade erinevusest. Tabelist 1, mis on koostatud Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis tehtud detailsete uuringute tulemuste põhjal, nähtub, et eeldatav 10%-se hinnaerinevuse mõju brutomarginaalis (kogukasumis) koos toetustega varieerub vastavalt fikseeritud maksetele (nt pindalamaksed) ja makstava lisahinna vähenemisele.
Näeks võib õlirapsi seemne tootja kaotada üle 50% kogukasumist seemnetelt makstavast kõrgemast hinnast ilmajäämisel. Ka tavaõlirapsi ja -maisi puhul on kaod märkimisväärsed. Oluline hinnaerinevus esineb ka kartuli puhul.

Mõju keskmise ajahorisondi jooksul
Tavafarmide puhul on GM materjaliga saastumise tõsine probleem (eriti õlirapsi ja kartuli puhul) ka keskmise ajahorisondi jooksul. Kuid erinevalt mahefarmeritest on siin põhimõtteliseks võimalikuks lahenduseks herbitsiidide kasutamine. Lisaks on tavafarmeritel lubatud kasvatada põllumajandustoodangut saastunud alal tavalise rotatsiooni käigus ka saastumisele järgnenud aastal.
Seega on keskmise ajahorisondi kuludeks eelkõige sellised otsesed kulutused, mida tuleb teha GM saaste likvideerimiseks nagu traktori jm tehnika töötunnid, herbitsiidide maksumus jne. Sellele lisanduvad täiendavad kulud territooriumi monitooringuks ja toodangu analüüsideks.

Saastumise pikaajaline mõju
GM materjaliga saastumise pikaajalist mõju on keeruline täpselt määratleda ja rahaliselt väljendada. See sõltub nii konkreetsest rakendatavast põllumajandustehnikast ja saastumisohu püsivusest. Kuid tuleb arvestada, et kui GM kultuurid paiknevad ruumiliselt lähedal, siis vägagi suure tõenäosusega on naabruses GM-vabu kultuure kasvatada raske kui mitte võimatu, sest saastamisest hoidumine nõuaks liiga suuri kulutusi. Seega võib pikaajalise majandusliku kahju tuletada saamatajäänud tulust pikema ajaperioodi jooksul.

Kindlustus GMOdega saastumise vastu
Soovimatut saastet GM materjaliga peaks (tulevikus) olema põhimõtteliselt võimalik kindlustada nii üldise toodangu kindlustuse osana kui spetsiaalse kindlustusliigina, mis sisaldab vaid võimaliku GM materjali saastest tingitud finantskahjude kindlustust.
Tegelikud võimalused võimaliku GM materjaliga saastumisest tekkinud finantskahju kindlustamiseks sõltuvad suurel määral valdkonda reguleerivast seadusandlusest. Vastav seadustik on väga heterogeenne: nii erinevad näiteks sanktsioonid, mis on ette nähtud GM materjali keskkonda lekitamise eest, tunduvalt Euroopa Liidu sees, rääkimata erinevustest USA ja ELi vahel. Paljud ELi liikmesriigid on püüdnud probleemi lahendada üldise keskkonnaseadusandluse raames, mõned, nt Saksamaa, on välja töötanud valdkonda reguleerivad seadused.
Tervikuna võib öelda, et GM toodangut kasvatavate farmide kindlustuskaitse võib olla ebapiisav. Kindlustuskompaniidel on mitmeid huvidest tingitud tõkkeid, mis ei võimalda välja töötada selget poliitikat GM saastest tingitud kahjude kompenseerimisel. ELi kindlustusandjatel on vähe infot finantsriskide kohta, mis kaasnevad GM materjali või GM toorainet sisaldavate toodete soovimatu vallapääsemise ja levikuga. Finantsandmete ebapiisavus tingib aga kindlustuskompaniide tõrjutud hoiaku valdkonna suhtes. Lisaks sellele on ka äärmiselt raske kvantitatiivselt hinnata finantsriske, mis kaasnevad insenergeneetika kasutamisega põllumajanduses ja GM materjali soovimatu levikuga.

Kõige selle tulemusel on praktilised võimalused praegu GM materjaliga saastumisest tekkivat finantskahju kindlustada sõltuvalt riigist kas väikesed või puuduvad hoopis.

GM ja GM-vabade kultuuride kooseksisteerimise võimalikkusest
Kui tahta, et GM materjaliga saastatuse tase jääks sellistesse piiridesse, mille puhul toodang on veel käsitletav GM-vabana, on GM ja GM-vabade kultuuride kasvatamine ühes ja samas farmis ebarealistlik. Nii näiteks on lubatud madalat saastatuse taset arvestades õlirapsi seemet kasvatavates farmides suure riski tõttu täiesti välistatud samaaegne GM kultuuride viljelemine. Samuti on GM ja GM-vaba maisi ja kartuli koos kasvatamine väga problemaatiline.
GM ja GM-vabade kultuuride kooseksisteerimine regioonis võib olla võimalik sõltuvalt kehtestatud saastumistasemest. Nagu praktika näitab, ei ole väga madalat saastumise taset (mis on nõutav näiteks õlirapsi seemne puhul) saavutada sõltumata sellest, kas regioonis on 10% või 50% GM materjali sisaldavaid kultuure.
Mõnedes farmitüüpides piisab saastumise vähenemisest teistsuguste (sobivamate) tootmisvõtete rakendamisest vaid ühe farmi piires. Enamikel juhtudel on aga tulemuse saavutamiseks hädavajalik tihe koostöö naaberfarmidega.
GM materjaliga saastumise tõenäosus mahefarmides sõltub kasvatatavast kultuurist ning farmi ja kultiveeritava ala suurusest. Suurus on ka tegur, mis mõjutab GM saastumise tõenäosust tavafarmides, seda enam, et mahefarmide keskmine suurus ELis on 25 ha, mis on suurem tavafarmide keskmisest suurusest (19 ha). Olukord varieerub aga ELi liikmesriigiti tunduvalt.
Kui farmid hoiavad mahekultuure segunemast tavakultuuridega, ei pruugi majandamisega olla küll otseseid probleeme, kuid absoluutse puhtuse (saastatuse tase 0%) saavutamine jääb ikkagi küsitavaks.