Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Geneetiliselt muundatud loomasööt Euroopa Liidus


Liina Ränkel, Kärt Vaarmari
EESTIMAA LOODUSE FOND

august 2006 

Kana muneb nokast, lehm lüpsab suust (eesti rahva vanasõna).

Geneetiliselt muundatud (GM) põllukultuuride kasvualade laialdane levik maailmas on toimunud juba 10 aastat järjepanu. Märkimisväärset osa viljasaagist kasutatakse loomasöödaks. Kuna üks taimeliik võib moodustada suure osa looma igapäevasest toiduratsioonist, siis on oluline kontrollida nende ohutust loomade tervisele. Ometi on viidud läbi vaid üksikuid GM loomasööda pikaajaliste mõjude uuringuid ning GM taimede turustamiseks vajalikud loataotlused, sh loomasöödaks kasutamiseks, on rahuldatud Euroopa Liidu tasandil üsnagi lihtsakäeliselt, eirates suisa riskianalüüsi käigus ilmnenud tõsiseid hälbeid katseloomade tervislikus seisundis. ELis on küll kehtestatud kindlad nõuded GMOde märgistamiseks ja jälgitavuseks, kuid need ei hõlma siiski kõiki GM päritoluga tooteid.

GM taimede laialdane levik
GM põllukultuurid kasvavad täna umbes 5%-l kogu maailmas haritavast maast. Viimase kümne aasta jooksul on GM taimede kasvuala suurenenud igal aastal, hõlmates mullu 90 miljonit hektarit kokku 21 riigis. Sellest 80% moodustavad soja (peaaegu kogu ulatuses herbitsiidi-tolerantne) ja mais (2/3 putukaresistentne ja 1/3 herbitsiidi-tolerantne). USA Põllumajandusministeeriumi andmetel on 52% USA maisist, 61% puuvillast ja 87% sojast geneetiliselt muundatud. Argentiinas on üle 98% soja ja 55% maisi kasvupinnast GM taimede all. Brasiilias kasvatati GM soja juba enne selle seadustamist märtsis 2005 ning tänaseks hõlmab GM tehnoloogia 30% riigi sojatootmisest. Hiina puuvillast on nüüdseks 66% GM.
Euroopa Liidus on antud kasvatamiseks luba vaid kolmele GM taimesordile (maisiliinid MON810, Bt176 ja T25), ülejäänud load on väljastatud impordiks, töötlemiseks, loomasöödaks ja/või toiduks kasutamiseks. Sealjuures keelati Bt176 kasvatamine Hispaanias ohutuse põhjustel seoses maisis sisalduva antibiootikumi-resistentsuse geeniga ning T25 maisi loataotluse võttis ettevõte tagasi veel enne maisi põllule jõudmist. Üldse kasvatatakse GM põllukultuure kaubanduslikult vaid viies liikmesriigis: Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Tšehhis. Euroopa loomasöödas kasutatavatest põllukultuuridest on kõige tõenäolisemalt geneetiliselt muundatud soja ja mais, millest enamus veetakse sisse.

Loomasööda turustamiseks vajalik luba
Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) turustamiseks Euroopa Liidus läheb vaja vastavat luba Euroopa Komisjoni seadustiku alusel. Käesolevalt reguleerib GMOde keskkonda viimist direktiiv 2001/18/EÜ, mis hõlmab GMOde kasutamise kõiki viise, sh kasvatamist ja kasutamist söödaks. Ärilisel eesmärgil antav turustamisluba kehtib kogu ELi territooriumil. Teisisõnu, kui konkreetse GMO turustamiseks antakse luba ühes liikmesriigis, kehtib see luba ka kõigis teistes liikmesriikides ning need liikmesriigid ei või piirata selle GMO turustamist oma territooriumil. Turustamislubade puhul võib ettevõtja esitada loataotluse ükskõik millises liikmesriigis, seega ka Eestis. Seni on Eestis esitatud vaid kaks taotlust ja needki võeti ettevõtja enda poolt tagasi.
Turustamislubade menetlus direktiivi 2001/18/EÜ alusel käib üldjuhul nii, et esmalt esitab ettevõte loataotluse ja toote riskianalüüsi tema poolt valitud ELi liikmesriigi ametiasutusele. Loataotleja koostatud GMO riskianalüüsist peab nähtuma, millised on selle toote võimalikud mõjud inimtervisele ja keskkonnale. Taotluse saanud ametiasutus koostab ettevõttelt saadud materjalide põhjal hindamisaruande ning otsustab sellest lähtuvalt, kas vastav GMO tuleks turule viia või mitte. Heakskiitva otsuse korral saadetakse hindamisaruanne kommenteerimiseks teistele liikmesriikidele. Seejärel teeb Euroopa Komisjon materjalid kättesaadavaks avalikkusele, kel on samuti õigus arvamust avaldada. Juhul, kui mõni teistest liikmesriikidest esitab loataotlusele vastuväiteid, vaatab GMO riskianalüüsi üle Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA). Järgnevalt valmistab Euroopa Komisjon ette otsuse eelnõu loa välja andmise kohta, arvestades seejuures EFSA GMO-paneeli hinnanguga. Komisjoni otsuse eelnõu läheb hääletamisele liikmesriikide esindajatest moodustatud regulatiivkomitees.
GM-toidu ja -sööda küsimustes kehtib Euroopa Liidus eriregulatsioonina määrus 1829/2003, mille kohaselt ei tohi toiduks või söödaks kasutatavad GMOd ega GMOsid sisaldav toit või sööt avaldada inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale negatiivset mõju. GMOde kasutamine toiduks või söödaks on lubatud ainult vastava loa alusel. Määrus sätestab ka loamenetluse protseduurireeglid, mis on analoogsed direktiivi 2001/18/EÜ menetlusega.
Osa praegu loomasöödaks lubatud GM põllukultuuridest kiideti heaks vanema ning leebema seadusandluse alusel. Näiteks Bt11 maisi loataotluse rahuldamisel ei arvestatud pikaajalisi mõjusid, ei võimaldatud avalikkusele ligipääsu biotehnoloogia tööstuse poolt avaldatud toimikutele ega nõutud loomasööda kasutamiseks vajalikku riskianalüüsi. Paljude GM toodete puhul, mida võib kasutada loomasöödana, polnud nende turuleviimise ajal luba vajagi. Euroopa Komisjon on avaldanud nimekirja 26 GM tootest, mis olid ELi turul juba enne GM toidu ja sööda lubamist käsitleva uue seadustiku jõustumist aprillis 2004. Uus seadusandlus lubab neid nn „olemasolevaid tooteid” müüa ELis 3…9 aasta jooksul, pärast mida tuleb taotleda loa uuendamist.

Ohutus küsimärgi all
Erinevalt inimtarbimiseks mõeldud toidust võib ühestainsast taimesordist (näiteks maisist) toodetud loomasööt moodustada tähelepanuväärse osa looma toiduratsioonist. Seepärast tuleks võtta tõsiselt igasugust muutust loomasöödaks kasutatava GM taime toitainete või toksiliste ühendite sisalduses. Samuti oleks hädavajalik viia läbi GM toote pikaajalist ning kumulatiivset mõju hindavad uuringud. Hea ettekujutuse sööda ohutusest annavad loomade toitmiskatsed. Kahjuks on seni piirdutud enamasti vaid hiirte, rottide ja kodulindude kasutamisega toitmiskatsetes, kuid selline lähenemine ei pruugi olla piisavalt ammendav, hindamaks loomasööda mõju sigadele ja mäletsejatele.
Euroopa Liidu tasemel tegeleb GM taimede toidu- ja söödaohutuse hindamisega EFSA GMO-paneel. Seni on ilmnenud selle asutuse kahtlaselt soosiv suhtumine GMO-toodetesse, mis on väljendunud riskianalüüsi käigus selgunud võimalike ohtude ning liikmesriikide kriitika põhjendamatu ignoreerimisena. Näiteks Pioneer/Mycogeni 1507 GM maisi ja Monsanto NK603 maisi loataotluste protsessi käigus palusid liikmesriigid toote pikaajalist ja kumulatiivset mõju hindavate uuringute andmeid. EFSA GMO-paneel kiitis omalt poolt heaks vastavad taotlused, arvestamata mainitud nõudmistega. Seejärel lubas Euroopa Komisjon mõlemad tooted impordiks.
Kõige suuremat kõlapinda on kogunud Monsanto loataotlus putukaresistentse maisi MON863 turustamiseks. Firma esialgne soov varjata rottide toitmiskatsete tulemusi avalikkuse eest kulmineerus kohtuotsusega, mis kuulutas dokumendid avalikuks. Maisi MON863 ohutuse uuring rottidega paljastas märkimisväärsete erinevuste esinemise GM maisi söönud loomade valgete vereliblede arvukuse, neerude kaalu ja struktuuri ning mitmete teiste parameetrite osas. Samuti ilmnesid statistiliselt olulised erinevused MON863 maisi koostises, võrreldes tavamaisiga. Ometi ei tunnistanud EFSA GMO-paneel neid leidusid terviseohutuse seisukohalt oluliseks ning otsustas paljude liikmesriikide vastuseisust hoolimata anda heakskiit sellele loataotlusele. Tänase seisuga on mais MON863 lubatud Euroopa Liidus nii impordiks, töötlemiseks ja loomasöödaks kui ka toiduks.

Märgistamine ja jälgitavus
Käesolevalt reguleerib Euroopa Liidus ja Eestis GM-toodete märgistamist ja jälgitavust ELi määrus 1830/2003. Selle kohaselt tuleb GMOsid sisaldavad või nendest toodetud tooted, sh loomasööt märgistada sõnadega „Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organismi” või ’”Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest”. Märgistamine ei ole nõutud juhul, kui GMO-sisaldus söödas on alla 0,9% ja see on „juhuslik või tehniliselt vältimatu”.
GMOde jälgitavuse tagamiseks peavad ettevõtjad määruse sätete kohaselt igal GMO turuleviimise etapil säilitama ja edastama konkreetset teavet GM-toodete kohta. Teoreetiliselt peaks GM-toodete ahela andmete säilitamine võimaldama jälgida GMOde liikumist tooteahelas ning vajadusel (kahjulike mõjude ilmnemisel) n-ö kutsuda tooted turult tagasi, ent praktikas on sellise skeemi teostatavus küsitav. Seega on GM-toodete märgistamise peamine eesmärk valikuvabaduse tagamine tarbijatele ja põllumeestele, kes ei soovi GMOsid kasutada ega tarbida.
Märgistamise ja jälgitavuse kohustuse alla ei kuulu GM-materjaliga toidetud loomadelt pärinevad tooted (piim, liha, munad jne). Euroopa valitsusvälised organisatsioonid on leidnud, et tegemist on kahetsusväärse seaduselüngaga, mis kahjustab kogu märgistamissüsteemi usaldusväärsust. Nii ei jää GM päritoluga toitu vältida soovival tarbijal üle muud, kui maksta hinnalisa mahetoidu eest, mis peab pärinema mitte-GM sööda peal kasvanud loomadest. Nimelt on mahepõllumajanduses nii ELi kui Eesti seadusandluse kohaselt GMOde kasutamine absoluutselt keelatud.

Lõpp GMO-vabale šokolaadile?
Enam kui pool maailmas kasvatatavast sojast on geneetiliselt muundatud. Isegi varem GM-vaba soja tootjana tuntud Brasiilias muudeti GM soja kasvatamine seaduslikuks ning paljud suured farmid asusid uut tehnoloogiat rakendama. Kuigi enamus sojast töödeldakse loomasöödaks, kasutatakse selle purustamise kõrvalprodukte toidukomponentidena (nt letsitiin ja õli). Neid koostisosi võib leida töödeldud toitudest, sh valmistoitudest, küpsistest ja šokolaadist. Juhul, kui nõudlus GM-vaba loomasööda järele ei tõuse, võib toidutootjatel tekkida raskusi GM-vaba toorme hankimisega. See tingiks omakorda GM komponentide laiaulatusliku kasutamise inimeste toidus.