Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Eesti toetab tööstusliku GM-kartuli kasvatamist

EPL, Jan Jõgis-Laats

25. juuli 2007 

 

Möödunud nädalal ei suutnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusasjade nõukogu kokku leppida küsimuses, kas lubada geneetiliselt muundatud kartuli kasvatamist, mille on välja töötanud Saksa tööstusgigant BASF.

Eesti koos veel üheksa riigiga peab seda geneetiliselt muundatud organismi (GMO) keskkonnale ja inimestele ohutuks. Vastu hääletas 11 riiki ning geneetiliselt muundatud kartulite kasvatamist ei toeta ka Eestimaa Looduse Fond, kelle hinnangul võib taim ka inimeste toidulauale jõuda.

Kuna poolt- ja vastuhääletajate kõrval jätsid ülejäänud kuus EL-i liiget hääletamata, tekkis nõukogus patiseis ja asja otsustab edasi Euroopa Komisjon, mis on varem seda tööstuslikku kasutusse võetava kartuli kasvatamist toetanud. Ka Eesti toetus sellele konkreetsele GMO kasvatamisele tugines osaliselt Euroopa Komisjoni nägemusele. “Kuna Eesti on Euroopa Liidu osa, lähtuvad siinsed GMO-otsused Euroopa Komisjoni ettepanekutest,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu. Ta lisas: “Samas langetab keskkonnaministeerium otsuseid GMO-de osas teaduslikel alustel.”

Geneetiliselt muundatud tärklisekartuli kasvatamise toetamist põhjendab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Hardo Lilleväli sellega, et tegu on ökoloogilist jalajälge vähendava kultuuriga, kuna selle abil toodetakse tööstuslikku tärklist märgatavalt energia- ja kemikaalisäästlikumalt. “Pealegi ei paljundata kartulit sugulisel teel. Seetõttu ei ole reaalset ohtu, et selline geneetiliselt muundatud kartul seguneks tavapärase toidukartuliga,” lisas ta.

Ehkki Euroopa Komisjon, Euroopa toiduohutusamet ja vähemalt üheksa EL-i riiki ei näe selles geneetiliselt muundatud tärklisekartulis ohtu keskkonnale ja inimestele, on otsusel vastaseid, kes kardavad, et see põllumajandustoode satub inimeste toiduahelasse. Ohuna nähakse võimalust, kui kartulipealseid hakatakse kasutama loomasöödana ning see tähendab keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace hinnangul, et GMO-d tulevad inimeste toidulauale n-ö tagaukse kaudu.

Eestimaa Looduse Fondi GMO projektijuhi Nastja Pertsjonoki hinnangul võib see kartul jõuda siiski ka inimeste toidulauale ja seda isegi mitte pelgalt loomade kaudu, vaid täiesti tavalise segunemisega. “Ja mitte ainult võib, vaid tõenäoliselt ka jõuab,” rääkis Pertsjonok. “Siiani on kümne aasta kogemused Põhja-Ameerikas näidanud, et segunemist ei ole võimalik vältida isegi siis, kui reeglid on paigas ja neid täidetakse.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nentis Päevalehele, et geneetiliselt muundatud organismide kasutuselevõtt on väga keerukas teema. “Põhimõtteliselt püüame hoida Eesti nii GMO-vaba kui võimalik, seda nii kasvatamise kui ka turustamise osas,” lausus minister. Seeder lisas, et GMO-dega seonduv temaatika oli kõne all ka kohtumisel möödunud nädalal Eestit külastanud Euroopa Komisjoni tervisevoliniku Markos Kyprianouga. “Tõstatasime eraldi küsimuse, kas Eestis oleks võimalik välja kuulutada GMO-vabu piirkondi kasvatamise seisukohast,” märkis ta.


Eesti ei keela kõiki GMO-sid


Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Liina Eek selgitab GMO-de käsitlemist nende unikaalsusega, mistõttu geenitehnoloogiakomisjon teeb iga geneetiliselt muundatud organismi kohta riskianalüüsi ja hindab võimalikke ohte selle organismi kasutuselevõtul, nende tõenäosust ja tagajärgi. “Komisjon hindas selle konkreetse kartuli võimalikke ohte keskkonnale ja inimestele ning jõudis järeldusele, et ohud on minimaalsed ja võib anda loa selle kasvatamiseks,” lausus Eek.

Nii Eek kui ka tema kolleeg Hardo Lilleväli kinnitavad, et kui ühe GMO kasvatamine kiidetakse heaks, ei tähenda see, et rohelist tuld näidataks automaatselt kõigile GMO-de kasvatamisele. “Geenitehnoloogiakomisjon jälgib väga hoolega kõiki geneetiliselt muundatud organisme, mis võiksid Eesti tingimustes esile kutsuda ohtlikke tagajärgi,” räägis Lilleväli. “Näiteks on hääletatud muundatud rapsiliinide vastu, sest ei ole sada protsenti välistatud, et geen ei kandu edasi Eestis kasvavatesse ristõieliste populatsioonidesse.”

Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid.


Kommentaar

Nastja Pertsjonok,

ELF-i GMO projektijuht


Saastumine toimub kas looduslike protsesside või inimliku hooletuse kaudu, kumbagi pole võimalik vältida.

Seda näitavad ka arvud – saastumisega hädas olevate riikide arv on kaks korda suurem nende riikide arvust, kus GMO-d üldse lubatudki on. Seega, kui juba kasvatamist lubada, siis on selge, et sellega suureneb saastumise oht kordades.

Keskkonnaministeeriumi kommentaar, et iga otsus tuleb teha teadmistepõhiselt, on kahjuks oma olemuselt suhteliselt sisutu. Nimelt on ka teadusmaailm jagunenud mitmesse leeri GMO-de üle otsustamisel, seega pole selles küsimuses olemas üht, jumala saadetud teaduslikku tõde.

Samas on teadusmaailm jõudnud otsusele, et tõenäoliselt tekib GMO-dest probleeme nii keskkonnale kui ka sotsiaalmajandusele ja võib-olla ka tervisele.

Kahjuks on Eesti geenitehnoloogiakomisjoni valdav enamik võtnud sellise jumaliku tõe pähe Euroopa toiduohutusameti (EFSA) hinnangu konkreetsete GMO-de riskianalüüsi kohta, samal ajal kui EFSA töö kvaliteeti kritiseeritakse üle terve Euroopa, kaasa arvatud Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik ise.

Konkreetse kartuli puhul suutsid nii EFSA kui ka geenitehnoloogiakomisjon mööda vaadata faktist, et kartul sisaldab antibiootikumi resistentsuse markerit, mille kohta tegelikult tehti EL-is juba ammu otsus, et selliste kultuuride lubamisest tuleb hoiduda, kuna sellest võib lõppkokkuvõttes tekkida resistentsus antibiootikumidele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume ei saa enam selle haiguse raviks kasutada.