¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GMO-ga kaasnevad riskid

Riskiühiskond

Riskid on alati olnud inimühiskonna lahutamatud kaaslased. Mitmed teadlased on nimetanud tänapäeva ühiskonda "riskiühiskonnaks", kus iga uus tehnoloogiline edusamm toodab ka uusi riske.  

Riskiühiskonna juured peituvad kahes fundamentaalses muutuses, mis on seotud teaduse ja tehnoloogia kasvava mõjuga. Need on looduse häving ja traditsioonide häving. Looduse häving ei tähenda mitte selle kadumist, vaid seda, et üha vähem on looduskeskkonnas inimtegevusest puutumatuid alasid (Giddens, 1999).

Loomulikult ei tähenda see, et igasugusest arengust tuleks loobuda, vaid pelgalt seda, et uusi arenguid tuleks jälgida kriitiliselt ja kaaluda võmalikke riske. Riskid - nagu ka väärtused - võivad inimeseti ja kultuuriti olla väga erinevad. Oluline on aga teadvustada endale riskiühiskonnas elamise fakt ja suhtuda sellesse vastutustundlikult. 

Hoolimata sellest, et Eesti uljas ühiskonnas peetakse sageli esmatähtsaks tarmukat arengut ja edasipürgimist ning hoiatavaid sõnumeid liigitatakse tüütu progressi takistava hädakisa hulka, elame riskiühiskonnas ka meie. Isegi kui riskid näivad meist kaugel olevat, mitte päris meie õue peal, räägitakse nüüd tööstuse globaliseerumise kõrval ka riskide globaliseerumisest - ohud ei ole enam seotud konkreetsete tootmispaikadega, vaid ilmnevad universaalselt.

Potentsiaalsete riskide ja potentsiaalsete hüvede omavaheline suhestamiseks on oluline riske tunda - selleks ka see veebileht.

GMO-d: hüved ja riskid

GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi.

Kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi.

Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Sageli on võit aga lühiajaline: aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks.

→ See tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. Keskkonnaprobleemidest loe lähemalt alalõigust keskkonnariskid ning alalõikudest HT taimed ja Bt taimed , samuti uuringute/raportite alt.

→ Tõsiseks probleemiks - ja võiks isegi öelda, et paradigmamuutuseks - on see, et GMO-sid patenteeritakse. Patenteerimisega seotud probleemidest loe lähemalt alalõigust patendid

→ GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Terviseuuringute puudulikkuse ja põhjuste kohta võite lugeda ülevaadet  Amid Monsanto´s antitrust troubles, another study questions the health effects of GMOs
http://www.grist.org/article/2009-12-16-monsanto-GMO-safety-health/ ning lisaks "Uuringute ja raportite" all: http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=727&Itemid=89

 

Kui soovid kokkuvõtlikku materjali GMO-dest ja nendega seotud riskidest vt. lisaks 2005. a oktoobris peetud konverentsi materjale:

http://www.kultuur.info/GMO/

(ettekanded ja helifailid):

Elu patenteerimine (Alex Lotman, Matsalu Rahvuspark)

GMO-d ja keskkonnariskid (Dr. Beatrix Tappeser, Saksamaa)

GMO-de riskihindamine (Dr. Gilles-Eric Seralini, Prantsusmaa)