¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Milliseks nad muundatakse?

Traditsiooniliselt jagatakse GM kultuurid lähtuvalt geneetilisel muundamisel kasutatavast tehnoloogiast ja selle protsessi eesmärkidest jagatakse kolme põlvkonda.

Esimese põlvkonna GM kultuure hakati tootma 1990. aastate keskel. Siia kuuluvad herbitsiiditolerantsed kultuurid - mais, soja, raps jne, mis taluvad keemilist umbrohutõrjet glüfosaatidega (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidega (nt Basta)  Neid taimi lühendatakse sageli HR, HT või RR taimedeks (sõnadest "herbitsiidiresistentsed" või "herbitsiiditolerantsed" või "RoundupReady" - st Roundup´i suhtes resistentsed). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele ja nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Esimesse põlvkonda kuuluvad ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringiensis pärit toksiini sünteesiva geeni siirdamisega taimerakku, sellest ka nimi -  Bt taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil aktiivset mürki ja tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil.

Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), aga ka nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Põllumajandustootmisesse on eelmainitud GMO-dest põllumajandustootmisse jõudnud viiruseresistentne papaia ja kuigivõrd ka viiruseresistentne kartul, kuid vaid marginaalselt, moodustades vaid alla 1% turuolevatest GM taimedest.

Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure („farmataimed“) jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi.

Reaalselt kommertskasutuses olevad GM taimed jagunevad järgmiselt:

63% on umbrohumürgikindlad (HT taimed),
15% on resistentsed teatud kahjuritele (Bt taimed)
22% on mõlema omadusega
ülejäänud tüüpe on alla 1% (nt viirusekindlaid)


Loe nt.
GMOs: Killer genes battle pests & weeds - How helpful are they?
http://knowledge.allianz.com/en/globalissues/safety_health/new_technology/gmo_pest_herbicide_resistance_tolerance/article691.html 

Muundamise soovunelmad, reklaam ja reaalsus
GMO-sid arendavad firmad reklaamivad küll sageli, et muundamise abil saab luua põua- ja külmakindlaid taimi, kuid kommertskasutuses selliseid taimi reaalselt veel ei eksisteeri ning  Aafrika Bioloogilise Ohutuse Keskuse (ACB) hinnangul on nende kommertsialiseerimine 2007. aasta seisuga umbes 10 aasta kaugusel. ACB rõhutab, et taimede stressikindlust andvate  mehhanismide toimimine on väga kompleksne ja  tänapäeva teaduse poolt  veel lõpuni uurimata nähtus. Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama saamise omaduste ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadlaste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel.
Loe lähemalt ACB ülevaadet põuakindlatest taimedest ja viirusreistentsest maisist:
http://www.biosafety-info.net/file_dir/30470589466cc4d9c5c2e.pdf

http://www.biosafetyafrica.org.za/index.php/20100105252/JENNIFER-THOMSONS-GM-Virus-Resistant-Maize/menu-id-100023.html

Suurema toiteväärtusega GMO-dest võid lugeda GM Freeze ülevaadet:
http://www.gmfreeze.org/uploads/GMF_nutrient_brief_final.pdf