¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Kuidas GMO-sid luuakse?

Geneetiliselt muundatud taimi ehk GM taimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil:

Bakterite abil

Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav  agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st  taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse  sisestada.  Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadakse selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia.

"DNA püssi" abil, mis võimaldab taimerakku tulistada imepisikesi kullaosakesi, kuhu on eelnevalt seotud sisestatav võõras DNA. Raku sees tuleb DNA kullaosa küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse.

Nii ühel kui ka teisel juhul õnnestub siirdamine vaid  väikesesse hulka rakkudesse.

  genesplicing1

Muundamiseks ei piisa vaid ühe geeni lisamisest. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud,  on lisatakse sisestatavale geenile nt ka antibiootikumiresistentne markergeen (märgistusgeen). Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake – promootor

Sellise võõra kompleksi  sisestamise kohta peremeesraku pärikkusaine kogumisse  pole võimalik täpselt määrata, ta lülitub sellesse kõige vastuvõtlikumas kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks).

Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saadakse  tõelise GMO. Seda  tehakse koekultuuri meetodil.