¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Geenid kodeerivad samaaegselt mitmeid omadusi
 
9.02.2007

Weizmanni Teadusinstituudi (Iisrael) teadlased teatasid geneetilise koodi täiendavatest omadusest.

Nende töö tõendab, et genoomis sisalduv geneetiline kood on korralikult funktsioneerivate valkude kodeerimiseks optimumilähedane. Lisaks on tegelik geneetiline kood organiseeritud niivõrd efektiivselt, et kui valgusünteesi protsessis tekib kasvõi üks viga, peatatakse kogu sünteesiprotsess kiiresti enne energia ja ressursside raiskamist.

Uurimisprojekti juht dr Uri Alon viitab võimalusele, et geenid sisaldavad lisaks valkude aminohappelise struktuuri sünteesiks vajalikule infole täiendavaid, hetkel veel mitte täielikult teada olevaid koode.

Aminohappeid kodeeriv geneetiline kood koosneb 61 koodonist (kolme nukleotiidi pikkusest DNA järjestusest), mis kodeerivadki valkude ehituse aluseks olevat 20 aminohapet. Lisaks signaliseerivad kolm koodonit valgusünteesi lõppu peale valgu valmimist. Lisaks valkude aminohappelist struktuuri kodeerivatele DNA lõikudele sisaldub geenides ka DNA lõike, mis sisaldavad valkude struktuuri ja regulatsiooni kodeerivaid järjestusi. Nende lõikude pikkus algab neljast nukleotiidist ja ulatub üle 150 nukleotiidi.

Teadlased võrdlesid omavahel reaalset valgusünteesil kasutatavat geneetilist koodi ja hüpoteetilist koodi, mis sisaldas infot valkude aminohappelise järjestuse kodeerimiseks. Analüüsist selgus, et reaalne kood ületas tunduvalt hüpoteetilist koodi just eelkõige oma võime poolest kodeerida lisaks aminohappelisele järjestusele ka muud valgusünteesis olulist informatsiooni, näiteks mRNA sekundaarset struktuuri. Samuti ületas reaalne DNA kood hüpoteetilist oluliselt kiirema stop-signaali omaksvõtmisega vea ilmnemisel valgusünteesis, mis võimaldab säästa energiat ja ressursse.

Allikas: ScienceDaily/www.genomics.ee

http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=2067