Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Kloonitud toit - pole põhjust kiirustada lubama



Refereeritud HeraldNet, USA põhjal

02. jaanuar 2007

Kui 1996.a. klooniti lammas Dolly, oli palju neid, kes juurdlesid - ja osad ka muretsesid - selle üle, milleni see läbimurre teaduses võib viia.

2006.a. detsembris üllitas USA Toidu- ja ravimiamet (FDA) ettevaatliku avalduse, et teatud kloonitud põllumajanduslike loomade piim ja liha on toiduks kasutamiseks ohutud.
Aga isegi kui kloonitud toit on ametlikult ohutuks kuulutatud, ei satu kloonitud loomadest saadud tooted enamikele tarbijatele veel poelettidel vastu niipea, kuna tehnoloogia on laiaks kasutamiseks liiga kallis, teatab The New York Times.

Ja see tekitab küsimuse: kas meil on vajadus kloonitud tagavararibide järele? Kui kloonimine ei ole kuidagi efektiivsem ega raha säästvam kui tavaline aretamine, miks peaksime lubama kasutuseks kloonitud toidu?

Kriitikute sõnul on FDA avalduse taga käputäie kloonimisega tegelevate firmade kommertshuvid, kes ikka veel püüavad oma äri kloonimisele üles ehitada. On ka väike hulk farmereid ja tõuaretajaid, kelle huvides on kloonitud toidu lubamine. Kuid muud põhjust kloonitud toidu lubamiseks ei ole ning ei ole ka sigade või veiste puudust.

Kloonimine on emotsionaalne teema; paljudel inimestel liiguvad mõtted kohe sellistele vastuolulistele teemadele, nagu lemmikloomade või ka inimeste kloonimine, või mingile ulme-voodoole. Tegelikult on kloonimine see, kui doonorilt võetakse munarakk ja sellest eemaldatakse tuum ning asendatakse selle (looma) rakust võetud tuumaga, keda tahetakse kloonida. Sündiv loom on siis geneetiliselt identne kloonitava loomaga ja erinevalt geneetilisest muundamisest ei viida pärilikkusematerjali võõrast geeni.

Kloonimise pooldajate sõnul on tegemist lihtsalt uue tehnoloogiaga, nagu nt. kunstviljastamine.

Teiselt poolt aga õnnestub kloonimine vaid vähestel juhtudel, looted võivad kasvada ebatavaliselt suureks, paljud surevad kas tiinuse ajal või üsna pea pärast sündi või on neil deformeerunud organid.

Kuna kloonimine on kallis, kloonivad faremrid ekspertide sõnul praegu näitustelt medaleid toonud tõuloomi, FDA sõnul on selliste loomade järglastest saadud liha ja piim ohutud, kuna kloonitud loomal ilmnevad häired ei avaldu järglastes.

Ka 2003.a. lubas FDA ettevaatlikkult kloonitud loomadest saadud tooted, kuid võttis siis loa tagasi, kui FDA enda nõustav paneel leidis, et ei ole piisavalt teaduslikke andmeid kloonitud loomsete saaduste ohutuks deklareerimiseks.

Nüüdseks on FDA-l välja töötatud 700-leheküljeline "riskianalüüsi mustand", mis väidab, et kloonitud toit on sama ohutu kui tavaline toit. Aga kui asi puudutab toiduohutust ei ole ükski asi liiga ohutu. Ja kuna nõudlus kloonitud toidu järele puudub, võiksid teadlased seda küsimust veel pisut uurida.

http://heraldnet.com/stories/07/01/02/100edi_editorial002.cfm

 

FDA ettepankuid riskianalüüsks saab lugeda:

http://www.fda.gov/cvm/CloneRiskAssessment.htm