Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Biokütus - tagatiseta kõmureklaam


Toward Freedom, USA

14. november 2006

Viimasel ajal ei saa ühtegi suuremat lehte lahti teha, ilma et satuks peale järjekordele biokütuse kiidulaulule - kuidas biokütus aitab säästa naftat, vähendada saastumist ja hoida ära kliimamuutust. Bill Gates, Sun Microsystems'i asutaja VinodKhosla ja teised suurärimehed investeerivad praegumiljoneid dollareid biokütusesse, mida USAs toodetakse peamiselt maisist ning biodiislisse, mida toodetakse põhiliselt sojast ja õlirapsi seemnest.

See on tõeliselt  "meie aja kullapalavik", nagu kirjeldab seda New York Times, parafraseeridesCargilli tegevdirektorit. Cargill on üks põhilisi firmasid, mis saavad kasu põllumajandustoetuste suurenemisest ning rafineerimisettevõtete maksualandustest, mille eesmärgiks on julgustada biokütuse tootmist.

The Times´i sõnul on USAs praegu väljatöötamisel 40 uut etanoolitaime, millest oodatakse USAs tootmise suurenemist 30% võrra. Archer Daniels Midland (ADM), firma, mis tuli 1970ndate lõpus esimesena välja ideega kasutada maisit pärit etanooli autokütusena, on viimase kahe aasta jooksul kahekordistanud oma kasumit.

Mitmed mainekad analüütikud on aga tõstatanud tõsiseid kahtlusi kiire arengu üle, mis sunnib toiduaineid autokütuseks ümber töötlema. WorldWatch Institute asutaja Lester Brown, kes on pikka aega tundnud muret maailma toiduvarude üle, ütleb, et maailma teraviljaturul konkureerivad kütusetootjad juba praegu toidutootjatega. "Kui teraviljasaak suureneb sel aastal, siis enamuse sellest vahest saavad endale autod, mitte inimesed," ütleb Brown - ja seda maailmas, kus ühe sportauto tankimiseks kuluva etanooli tootmise jaoks kulub sama palju maisi, kui ühe inimese terve aasta toiduks. Teised analüütikud on leidnud, et etanoolipalavik ei ole muud kui subsideeritud toidupõletamine autode liikumapanemiseks.

Biokütuste reklaam on mõjutanud suuresti ka teisi maailmariike. Brasiilia, millele viidatakse sageli kui biokütuse kasutuselevõtu edukamaile näitele, kasutab poole oma iga-aastasest suhkruroo saagist selleks, et rahuldada 40% oma autokütuse vajadusest, suurendades samal ajal üha enam metsaraiet uute suhkruroo- ja sojapõldude rajamiseks. Malaisia ja Indoneesia vihmametsad hävitatakse õlipalmide istanduste rajamiseks,  mis seab ohtu niigi vähearvuliste orangutanide, ninasarvikute, tiigrite ja paljude teiste liikide püsimajäämise - rahuldamaks Euroopa turu vajadusi biokütuse järele.

Sellest lähtuvalt tekib küsimus, kas see on mõistlik vahetuskaup meie niigi problemaatilisel planeedil, või on see vaid järjekordne kaasaminek koproratsioonide kasuihalusega? Kaks uut uuringut, mis mõlemad viidi läbi möödunud suvel, proovivad dokuemnteerida uue biokütusemajanduse täit mõju ja analüüsida realistlikult biokütuste mõju kütuse tarbimisele, kasvuhoonegaaside tekkele ning põllumaade kasutamisele.

Minnesota Ülikoolisläbi viidud uurimus on mõõdukalt optimistlik esimeses kahes küsimuses, kuid hoiatab tõsiselt põllumaa kasutamise mõjude eest.Teine, Cornell´i Ülikooli ja UC Berkeley läbi viidud uuring jõuab järeldusele, et kõik USA biokütuse tootmismeetodid, nii need, mida kasutatakse praegu, kui need, mis on arenguetapis, toodavad vähem energiat, kui see, mis energiaallikaks olevate taimede kasvatamisele ja töötlemisele kulub.

Tervet artiklit loe:

http://towardfreedom.com/home/content/view/922/