Avaleht     Toit     Kliima     Kütus     Ühine!    
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biokütused
Uudised
Infoleht
Artiklid
Ühine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
Õigusküsimused
Kooseksisteerimine
Trükised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Eesti toidulauale võib olla jõudnud saastunud riis

Roheline Värav, 

12. oktoober 2006 

Tänavu juulis teatas geneetiliselt muundatud taimi tootev firma Bayer CropScience, et USA pikateraline riis on saastunud firma illegaalse eksperimentaalriisiga LL 601, millele pole kunagi riskianalüüsi tehtud. Alguse sai järjest kuumemaks minev supp, mis võib olla otsapidi jõudnud ka Eesti toidulauale.

Bayer kasvatas seda GM riisi USAs katsepõldudel ajavahemikus 1998-2001, misjärel firma katkestas teadmata põhjustel antud GM riisi turustamisplaanid ning peatas kasvatamise. Tegemist on herbitsiidiresistentse riisiga, mis võimaldab farmeril kasutada umbrohumürke kartmata kultuuri kahjustumist. See muundriis pole läbinud ametlikku riskianalüüsi ega saanud kusagil maailmas toiduks kasutamise luba.
18. augustil teataski USA Põllumajandusministeerium ka teistele riikidele toiduriisi saastumisest, mille järel Jaapan katkestas päevapealt riisiekspordi USAst. Euroopa Liit keelas USAst riisi impordi ilma vastava sertifikaadita, mis tõestaks selle mittesaastumist ebaseadusliku GM riisiga, kuid 12. septembril selgus, et sertifitseerimissüsteem ei tööta.

Nimelt osutus Euroopa Riisiveskite Liidu testitud 162st USA riisilaadungist 33 positiivseks LL601 riisi suhtes. Lisaks testis riisi saastumist ka keskkonnaorganisatsioon Greenpeace, mis leidis saastunud riisi juba Saksa odavamüügi ketist Aldi. Samuti leiti saastunud riisi Inglismaa Morrisons’i supermarketiketist.
Saastunud riisi avastamine ELi turul on olnud dramaatiliste tagajärgedega ning toonud kaasa toodete tagasikutsumist Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Iirimaal ja Suurbritannias.

Saastunud riis Eestis?

Eesti Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) mitteloomse toidu büroo peaspetsialist Kairi Sisaski sõnul said nad Saksamaalt signaali, et läbi Saksamaa on tulnud ka Eestisse GM saastega riisipartii. «Veterinaar- ja Toiduamet käis Saksamaalt tulnud kõnealuste riisipartiidega seotud Eesti ettevõtteid kontrollimas. Need partiid tulid Eestisse viimati 5. juunil, kuid kuna Eesti turul neid partiisid enam ei olnud (st. turult tagasi kutsuda polnud enam midagi), siis siinkohal jätame firmade nimed avalikustamata,» ütles Kairi Sisask.

Seega on praegu vaid kahtlus, et ka Eestis on müüdud geneetliselt saastunud riisi. Kindlalt seda väita ei saa, kuna VTA pole veel mingeid analüüse teinud. Sisaski sõnul on analüüside tegemine siiski plaanis ning praegu käivad laboritega läbirääkimised hinna üle.

Samas tundub, et Eesti maaletoojate jaoks on olukord mõnevõrra segane. Riisi maaletoova ASi Teskatel juhataja Ahto Orle arvates ei ole keegi eriti vaeva näinud, et maaletoojat probleemiga kurssi viia ja selgitada, mida peaks maaletooja saastunud riisi vältimiseks silmas pidama.

«Teada on vaid, et peab olema sertifikaat – mis ja miks, on juba segasem,» rääkis Orle. «VTA võiks saata firmadele väikese teavituskirja, mis ei tohiks olla suur töö, kuna riisi maaletooojaid on Eestis kahe käe sõrmedel üles lugeda.»
Samuti oleks Orle arvates kummaline, kui maaletooja peaks järsku oma taskust analüüsid kinni maksma. «See peaks olema ikka riigi asi: maaletooja annab proovi või võtab vastav inspektsioon selle ise, riik viib läbi analüüsi ja annab loa pakendada,» sõnas ta.

Kas asi on kära väärt?

Paljud biotehnoloogiatööstusega seotud inimesed peavad aga kära GMOdega saastumise kohta ilmselgelt ülepingutatuks, ei usu, et see võib olla ohtlik inimeste tervisele või keskkonnale. «Kuna nende GM kultuuridega seotud ohutusandmed ei ole avalikkusele kättesaadavad, siis ei ole ükski sõltumatu teadlane seda väidet saanud kontrollida,» arvas GeneWatch UK direktor dr. Sue Mayer. GeneWatch on valitsusväline organisatsioon, mis jälgib geenitehnoloogia arengut.

«Bayer, Syngenta ja teised firmad töötavad välja potentsiaalselt veel palju ohtlikumaid GM taimi, millel on muutunud toiteväärtus ja mis toodavad aineid farmaatsiatööstuse jaoks, kuid nagu LL 601 pole ka neid eksperimentaalseid sorte ametlikult olemas, mistõttu pole võimalik saada mingeid andmeid nende kohta,» lisas ta.
Teisalt näitab saastunud riisi kontrollimatu sattumine toidukaupadesse ja keskkonda liigagi hästi, et tööstus ei suuda GM-taimi tavataimedest lahus hoida.

Igatahes arvavad mitmed keskkonna-, tarbija- ja teadlas-teorgansiatsioonid, et kõige mõistlikum oleks riikidel praeguses etapis hoiduda geneetiliselt muundatud taimedest ja toidust. Vähemalt niikaua, kuni suudetakse luua usaldusväärsemad jälgitavus- ja kontrollimissüsteemid. Kas aga erinevate riikide valitsused selle mõttega kaasa lähevad, on muidugi paljuski juba poliitiline küsimus.

Nastja Pertsjonok, Roheline Värav, nr. 58 12/10/2006