¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
GM puud on looduslikele puuliikidele suureks ohuallikaks

15. september 2006 

Liina Ränkel, Roheline Värav nr 57

Eestis räägitakse järjest enam põllumaade metsastamisest, mistõttu tuleb tähelepanelik olla, et maha ei istutataks GM metsataimi. GM puude levikusse tuleb suhtuda suure ettevaatlikkusega seetõttu, et nende geenitehnoloogiliste tunnuste kandumist looduslikele puuliikidele hinnatakse veelgi tõenäolisemaks kui uute geenide liikumist GM põllukultuuridelt tavataimedele.

Enamus GM puid puudutavast teaduslikust uurimistööst pakub eelkõige huvi puidu- ja paberitööstusele. Suuremas koguses ja kvaliteetsema puidu tootmiseks konstrueerivad teadlased kiiremini kasvavaid, vähem ligniini sisaldavaid, putukakahjustuste, haiguste ja viirusinfektsioonide suhtes vastupidavamaid GM puid. Kiiremini kasvavad GM puud pakuksid teoreetiliselt rohkem toorainet eelmainitud tööstusharudele. Madalama ligniinisisaldusega GM puud võimaldaksid kergema vaevaga eraldada puidust tselluloosi ning hoiaksid seega kokku paberitööstuse tootmiskulusid, putukamürke eritavad GM puud oleksid kaitstud kahjurputukate rünnakute eest ning haiguste või viirusinfektsioonide suhtes resistentseks muudetud GM puud annaksid rohkem ja paremat puitu. Biotehnoloogia ettevõtete kasumipüüdlused on peidetud osavate lubaduste taha vähendada GM puude abil pinnase reostust, pestitsiidide kasutamist, võidelda kliimamuutustega ning puid kahjustavate viiruslike nakkuste ja haigustega. Füüsik Freeman Dyson on käinud välja idee, mille kohaselt suudavad teadlased 50 aasta pärast muuta planeedi Marss GM puid kasutades elamiskõlblikuks ning ühtlasi ka tulevaste kosmoseturistide jaoks atraktiivseks sihtpunktiks.

Pappel oli esimene

Kõige enam on puude geneetilist muundamist uuritud perekonna Populus (lad. k. pappel) peal. Esimesena lahtimuugitud puugenoom kuulus palsamipapli alamliigi esindajale, mis valiti projekti tarbeks välja oma kiire kasvu ja seega tähtsa rolli tõttu metsanduses. GM puude konstrueerimine käib sarnaselt GM põllukultuuride loomisega: soovitud uute tunnuste andmiseks puule kantakse puurakkudesse geenitehnoloogiliste meetodite teel uued geenid ning seejärel kasvatatakse muundatud rakkudest GM puud.

Alates esimeste GM paplite istutamisest Belgiasse 1988. aastal on maailma eri paigus viidud läbi mitmeid sadu GM puude põllukatseid, neist enamik USAs. Hiinas on kommertskasvatamiseks istutatud üle 1 miljoni kahjurputukakindla GM papli. GM puude kasvatamine on osa kohaliku valitsuse plaanist katta suured alad metsaga, et ennetada üleujutusi ja kõrbete levikut. Hiina metsateadlased näevad GM puudes kaitset riigi puuistandustele putukate rünnakute vastu. Samas puuduvad nii puude väljaarendamise taga seisvatel teadlastel kui ka valitsusel andmed GM paplite kasvupaikade kohta. Kuna Hiinas on papleid istutatud väga laiaulatuslikult, võivad GM puud suure tõenäosusega levitada oma geene õietolmu ja seemnetega läheduses kasvavatele tavapaplitele.

Geneetilise muundamise
ebastabiilsus

Puude pikaealisus ja neile avalduva keskkonnastressi ulatus seavad kahtluse alla puude geneetiliste muundamiste stabiilsuse. GM puudega kaasnevad ootamatud kõrvalmõjud pole haruldased. Nii juhtus, et normaalselt alles seitsmeaastaselt õitsemist alustava haavapuu geenmuundatud variant puhkes õide juba kolmandal aastal. Järelikult võib geneetiline muundamine avaldada ettenägematut mõju puu geneetilise informatsiooni, antud juhul õitsemist reguleerivate geenide avaldumisele.

GM puude pooldajate sõnul pakuksid kiirema kasvuga GM puud võimalust saada rohkem puitu väiksema maa-ala kohta, vähendades seeläbi vajadust raiuda maha looduslikke metsi. Tegelikkuses rajatakse puuistandused põlismetsade asemele, nt Sumatras asendati suured alad mahalõigatud metsa paberitööstuse tarbeks akaatsiaistandustega.

Samas jätkub metsade hävitamine teede, põldude ja karjamaade rajamiseks. Kiirema kasvuga GM puud tarbiksid tõenäoliselt veelgi rohkem vett kui praegu tööstuslikes istandustes kasvatatavad puud ning imeksid pinnasest rohkem toitaineid, mis omakorda suurendaks keemiliste väetiste kasutamise tarvidust. Kiirem kasv annaks GM puudele eelise konkurentsis tavapuudega, tõrjudes viimased oma kasvualadelt välja.

See tähendaks looduslikes metsades eluks kohastunud lindude, loomade, seente ja putukate kasvukeskkonna hävingut. Kokkuvõttes ei säästaks taoliste GM puude kasvatamine põlismetsi, vaid tekitaks aina uusi keskkonnaprobleeme.

Looduslike puude geneetiline
saastumine on vältimatu

GM puud võivad levitada uusi geene õietolmu või seemnete vahendusel oma looduslikele sugulasliikidele. Puude kõrge kasv, pikaealisus, seemnete ning õietolmu rohkus soodustavad uute tunnuste laialdast ja kaugeleulatuvat levikut. Näiteks võib männi õietolm kanduda suisa 600 km kaugusele, püsides ikka viljastamisvõimelisena.
GM puude isolatsiooni tavametsast raskendab tõsiasi, et sageli paiknevad istandused tavametsa läheduses. Putukatest tolmeldajad on märkimisväärselt ükskõiksed GM ja mitte-GM alade vahele seatud piiride suhtes.

Seemned kantakse laiali puuviljatoiduliste loomade-lindude, tuule või vee abil.
Just nimelt seemnete ja vegetatiivsete osakeste puhul võib tuua parimaid näiteid pikamaa geenisiirdest, nt taimede tärkamine uutel mandritel. Kord juba loodusesse sattununa võib GM puu elada sadu aastaid, jõudes selle ajaga lugematu arv kordi paljuneda.