¬†¬†¬† Avaleht ¬†¬†¬† Toit ¬†¬†¬† Kliima ¬†¬†¬† K√ľtus ¬†¬†¬† √úhine! ¬†¬†¬†
Mis on GMO?
Riskid
Toidutootmine
Kliimamuutused
Biok√ľtused
Uudised
Infoleht
Artiklid
√úhine!
GM-tooted
GMO-vabad piirkonnad
√ēigusk√ľsimused
Kooseksisteerimine
Tr√ľkised
Filmid
Kalender
Kes me oleme?
Viited
Kontakt
Kriitika

On küsitav, kas Euroopa Komisjoni poolt pakutud meetmed ka tegelikult saastumist vältida võimaldavad või kui isegi võimaldavad, kas nende rakendamine end ära tasub.

Ühe olulise võimalusena nähakse Komisjoni pakutud meetmetes eraldusribade kasutamist GM ja mitte-GM põllu vahel, et vältida risttolmlemisest tulenevat saastumist (mis on saastumise üheks peamiseks põhjuseks). Samas näitavad erinevad uuringud, et nt maisi, rapsi ja suhkrupeedi puhul ei ole võimalik määrata sellist vahemaad, mille abil oleks võimalik saavutada mitte-GM põllu 0%-line saastumine. Saastumine võib tekkida nii õietolmu kandumise kaudu teisele põllule kui ka tehniliselt (nt rapsiseemnete kaotsiminekul transpordi käigus).

Kooseksisteerimise üheks põhiküsimuseks on selle tegelik eesmärk. Euroopa Komisjon lähtub oma soovitustes eeldusest, et kooseksisteerimise eesmärgiks on saavutada mitte-GM toodetes maksimaalse GMO sisalduse määrana 0,9%. Selline eesmärgiasetus  ei ole aga kooskõlas muude õigusaktidega, mis näevad ette, et  GMO-de ettekavatsemata esinemist toodetes tuleb vältida. Soovitused, mis fikseerivad juba eelduslikult GMO sisalduse kõigis toodetes (sh mahetoodetes), ei taga tegelikult põllumeestele võimalust valida tava-, mahe- ja GMO-tootmise vahel, vaid annavad vaid võimaluse valida GMO- ja „vähem-GMO“ tootmise vahel. Kooseksisteerimise meetmed peaksid olema suunatud GMO saaste täielikule vältimisele, mitte pelgalt GMO sisalduse teatud (vastuvõetava) tasemeni minimeerimisele.

Võimalik, et kõigi seni väljapakutud kooseksisteerimise meetmete absoluutselt täiusliku ja range järgimise kaudu oleks võimalik saavutada väga väike saastumise määr. See tähendaks aga esiteks suuri kulusid GMO-tootjatele, kes peaksid vastavaid meetmeid järgima (tulenevalt ’saastaja maksab’ printsiibist), Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole väga ranged meetmed aga proportsionaalsed. Teiseks on selge, et tegelikes ja reaalsetes oludes ei ole ühegi õigusakti täitmine ideaalne ning ette tuleb inimlikke eksitusi, rääkimata hooletusest ja koguni nõuete eiramisest.

Seega tähendab „kooseksisteerimine“ selle mõiste praeguses tähenduses tegelikult teatud GMO sisalduse automaatset aktsepteerimist põllumajandustoodetes.